Seega on põhiteeks jõu arendamisel harjutuste kordamine kordamismeetodil. Harjutuste kordamine jõi arendamisel toimub seeriatena, ühes seerias korratakse harjutusi ilma vahepealse puhkepausita. Seeriate vahele jäetakse puhkeintervall, mis peab tagama organismis soodsad tingimused jõu arendamiseks. Seega on jõu arendamisel olulised viis komponenti: 1. Harjutuste raskus. 2. Korduste arv seerias. 3. Harjutuse sooritamise tempo 4. Seeriatevahelise puhkeintervalli kestus 5. Seeriate arv Lühikese puhkeintervalli ja kõrge tempo korral tekivad veres juba 30-minutilise jõuharjutuste kompleksi mõjul ulatuslikud hormonaalsed nihked. Seda positiivset varjutab aga negatiivne pool väsimuse kiire arenemine ja sellega kaasnevad kaks ebasoodsat tulemust. Esiteks jääb seeriate arv väikeseks, mis tõttu lihase areng ei küüni võimaliku maksimumini . Teiseks
Jõutreeningu ülesehituse põhimõtted Uurimistulemused tõendavad, et tugev üldine väsimus või selle liigne kuhjumine treeningtunni jooksul kahandab jõu arendamise efektiivsust. Põhiteeks jõu arendamisel on harjutuste kordamine seeriatena. Toimekomponendid on järgmised: · koormis e. vastupanu suurus, raskus · korduste arv seerias · harjutuste sooritamise tempo · puhkeintervalli kestvus · seeriate arv Koormuse optimumiks jõu arendamisel on jõuharjutustel vähemalt 50 %- line jõurakendus maksimaalsest. Jõurakendusel alla 50 % ja harjutuse paljukordsel sooritamisel suureneb eelkõige lokaalne lihasvastupidavus, jõunäitajad vähem. Korduste arv seerias oleneb kasutatavast koormisest ja treeningu arenduslikust eesmärgist. Seeriate arv oleneb samuti koormise suurusest ja püstitatavast eesmärgist. Maksimaaljõu arendamine
arenemine lihasrakus. Harjutuste kordamine jõu arendamisel toimub reeglina seeriatena, kusjuures ühes seerias korratakse harjutust ilma vahepealse puhkepausita. Seeriate vahele jäetakse puhkeintervall, mis peab tagama organismis soodsad tingimused jõu arendamiseks. Seega saame viiest komponendist koosneva süsteemi: koormus (harjutuste raskus) korduste arv seerias harjutuste sooritamise tempo (ajakulu ühe seeria sooritamiseks) seeriate vahelise puhkeintervalli kestus seeriate arv. Mida vähem kasutatakse ära oma keha või vahendi reaktiivjõude ja inertsi, seda suurem peab olema lihaspinge ühesuguse liigutusliku efekti saavutamiseks. Järelikult, mida parem on tehnika, seda väiksem on kasutatav jõud. Sporditulemuste tõus viimastel aastakümnetel on toimunud peamiselt jõutreeningu mahu suurenemisega, s.o lihasjõu taseme tõusuga. Jõuharjutuste tähtsus sporditreeningus seisneb järgmises: tagab üldkehalise ettevalmistuse vajaliku taseme
treenitakse laktaatset kiiruslikku vastupidavust. Anaeroobse töövõime arendamine seisneb anaeroobse glükogenolüütilise energiatootmise võimsuse ja mahutavuse suurendamises. Pikemate tööintervallidega kaasatakse töösse suuremal hulgal ka aeroobsed mehhanismid ning arendatakse rohkem maksimaalset aeroobset võimekust, treenitakse maksimaalvastupidavust. Treeningu käigus peaks optimaalse treeningefekti tagamiseks jälgima, et puhkeintervalli pikkus ei langetaks olulisel määral vere laktaadi kontsentratsiooni. (Jürimäe, Mäestu 2011) 1.6. Jõu arendamine Jõud on võime ületada lihaskontraktsiooni abil välist vastupanu. Jõud on üks peamine kehaline võime, kuna igasugune keha ümberpaiknemine ruumis toimub tänu lihasjõule. (Jürimäe, Mäestu 2011) Jõuvõimeid arendavale treeningule on iseloomulik suur mõju lihastele ja suhteliselt väike mõju südamele ja vereringesüsteemile
annaabi.ee 
