Ümbritsev kk. Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Mereäärsetel rannaniitudel on suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik,
Rannaniit Iseloomustus Rannaniit – ranniku osa, mis allub mere mõjule või külgneb merega. Poollooduslik kooslus- tekkinud ja säilitatav vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel
Nõukogudeaegne ehituspoliitika nägi ette ehitada kiiresti ja odavalt, mis tähendas, et kiire ehitustempo juures jäi muu elanikke teenindav infrastruktuur pargid, puhkealad jm välja arendamata. Seega Lasnamäe elamualasid iseloomustab poolikus ja monofunktsionaalsus, kus algupärasest projektist on ellu viidud ainult osa ning piirkonnas on palju korrastamata tühermaad. Tühermaad Esiteks on vaatamata ulatuslikele tühermaadele vähe rohelust, sest need alad pole kujundatud puhkealadena vaid funktsioneerivad tänapäeval kui lihtsalt puhvertsoonid. Haljasalade kujundamisel võib tekkida probleem pinnase õhukese mullakihi ja paekihist tuleneva liigniiskuse pärast. Tihtipeale on need tühermaad kahjuks räämas ja kasutamata, mille üheks põhjuseks on asjaolu, et tegemist on riigimaaga. Linnaosas leiduvat vaba territooriumi on võimalik edukalt kasutada ruumikeskkonna arendamiseks ning uuteks hoonestusprojektideks. Olukorda parandaks maa andmine linna bilanssi. Haljasalad
loodest põhja suunduva telje moodustab Tallinna maantee, mis on ka linna läbivaks transiitteeks. Ida-lääne suunal läbib linna ka raudtee. Narva linna ilmet kujundavateks peamisteks looduslikeks objektideks on Narva jõgi ja veehoidla, teised väiksemad veekogud ning Tallinna maanteest põhjapool paiknev klindiastang. Silma paistavad ka antropogeense tekkega Balti soojuselektrijaama tuhaplatood. Linna suremad rohealad paiknevad äärealadel lõuna-edelaosas ning põhja-loodeosas. Inimeste puhkealadena on olulisemad rohelised alad jõe kaldal raudteesillast jõesadamani, vanalinna bastionite vöönd, Gerassimovi park ning mitmed väiksemad kõrghaljastusega alad linna hoonestatud osas, sh hoonete ümbruse kõrghaljastus. Esimesel jaanuaril 2010 oli Narva elanike arv 65 506. Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 81,4% linna elanikest. Eestlasi oli 2544 ehk 3,9%. Munitsipaalettevõtte AS Narva Elamuvaldus hooldada on valdav osa korterelamutest, kokku 389 elumaja. Korterite koguarvuks
Loodusõnnetuste läbi või biootiliste tegurite tõttu kahjustatud metsades, halvas sanitaarses seisukorras metsatükkidel võib teostada raiet muus kui lageraie korras või sanitaarse lageraie korras. Looduslikult täiskasvanud metsatükkidel võib teostada lõplikku raiet muus kui lageraie korras; 7 B puhkemetsad. Puhkemetsade hulka kuuluvad metsapargid, linnametsad, looduskaitsealade puhkealade metsad, puhkemetsaalad ja muud puhkealadena määratletud metsad. Majandustegevus eesmärk moodustada ja säilitada puhkealaks sobivat metsakeskkonda. Loodusõnnetuste läbi või biootiliste tegurite tõttu kahjustatud metsades, halvas sanitaarses seisukorras metsatükkidel teostatakse raiet muus kui lageraie korras või sanitaarse lageraie korras. Looduslikult täiskasvanud metsatükkidel võib teostada lõplikku raiet muus kui lageraie korras. Lubatud on kõik metsade harvendamise, sanitaarse raie ja maastiku kujundav raie vormid
jms kohta. Traditsioonilisi narratiive kasutatakse reklaamides, filmide, muusika ja muu meelelahutusliku informatsiooni tootmisel. Samuti on sellised teadmised ja oskused rakendatavad keskkonnakaitses ja loodusressursside majandamisel. Kultuuripärandist sõltub suur osa turismist, meelelahutuses, aga ka haridusest. Paljusid kultuuripärandi hulka kuuluvaid hooneid kasutatakse elamute, koolide, muuseumide, kontserdisaalide ja tööruumidena.Paikkonnad leiavad kasutamist parkide ja muude puhkealadena. Kultuuriline identiteet on seotud kultuuripärandi ja traditsioonidega, st ajalooga seotuse ja minevikutajuga.Olles pärand minevikust tulevikupõlvkondadele, moodustab see osa põlvkondade võrdsuse kontseptsioonist. Ühine kultuuripärand suurendab sotsiaalset sidusust, kuid selleks peab kultuuripärand olema kättesaadav kõigile ühiskonnaliikmetele. Ühise kultuuripärandi rõhutamine aitab ühendada kogukondi ja rahvaid. Haridussüsteemi kaudu suurendab kultuuripärand eri põlvkondade
annaabi.ee 
