või vallavalitsused. Selline suhtumine ning kohaliku omavalitsuse nõusolek kulutusi hüvitada on takistanud jäätmeseaduse põhieesmärgi täitmist (Ratas J., & Ratas R., 2005). 3. Probleemi õiguslik reguleeritus Jäätmete ebaseaduslik loodusesse jätmine on karistatav rahatrahviga. Kui saastajat ei õnnestu kindlaks teha siis seaduse järgi peab jäätmed koristama maaomanik. Näiteks RMK koristab igal aastal suuri hulki jäätmeid riigimetsast ning puhkealadelt. Lähtuvalt saastaja maksab printsiibist peab jäätmekäitluse rahastamine jätkuma ka edaspidi. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel määratakse kindlaks jäätmeveo teenustasu 7 piirmäär, mis peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Lisaks segaolmejäätmetele hõlmatakse korraldatud
rahvusparkide loodus- ja maastikukaitsealadel elavate sipelgate elukeskkonna kaitsel ning soodustamisel. Äärmiselt oluline on hinnata Eestis säilinud metsakuklaste asurkondade seisundit ja inimmõjust tingitud muutuseid. Metsakuklaste seire on aluseks metsakuklase liikide kaitsekorralduskavade väljatöötamiseks. Seiret vajatakse ka kui ennetavat meedet kaitsealuste kuklaseasurkondade säilitamiseks ja pesade ümberasustamiseks lageraie alla minevatelt metsalankidelt, elamukruntidelt ja puhkealadelt. Hoolimata sipelgate väga kõrgest biomassist ja tähtsusest looduses on neid vähe kasutatud keskkonna ja sealhulgas erinevate koosluste bioindikatsioonis. Sipelgad sobivad keskkonna bioindikatsioonis järgmistel põhjustel: - Sipelgad on laia levikuga. Neid leidub peaaegu kõikides maismaakooslustes, kus püsielemendina nad omanad sageli dominantliigi rolli. - Nad on paikse eluviisiga. Sipelgakooslus ja -asurkonnad kujunevad aastasadade jooksul ning püsivad ühel kohal väga kaua
cf: loenduri korrektsioonikoefitsient Acf: ala korrektsioonikoefitsient See on võrrand ühe loenduri jaoks. Kui paigaldatud on mitu loendurit, siis arvutatakse külastajate koguarv alal kõigi loendurite andmete keskmisena. Näide külastajate seire andmebaasi ASTA kohta. ASTA on Soome Metsavalitsuse külastajate seire andmebaas. Sellesse salvestatud ja selles töödeldavad andmed pärinevad kolmest erinevast allikast: 1. Vaatlusinfo kaitsealadelt ja puhkealadelt: • külastajate teeninduspunktidest; • loodusturismi ettevõtetest. 2. Külastuste arv kaitsealadelt ja puhkealadelt: • külastajate teeninduspunktidest; • veebilehelt outdoors.fi ja teistelt loodusteemalistelt Soome veebilehekülgedelt. 3. Pidev tagasiside külastajate teeninduspunktidest: • veebilehelt outdoors.fi 43
kui suur on majanduslik kaotus, kui puhkekoht oma funktsiooni enam ei täida? Küsimusele, kas antud piirkonda luua veel teinegi puhkeala, saab vastata ainult väga konkreetsetel tingimustel - siis, kui see teine on olemasolevaga täiesti sarnane. Üritades arvutada puhkealade omadusi on uurimustes hakatud kasutama ka ala kirjeldavaid muutujaid. Idee on selles, et see lisakulutus, mis johtub teatud omadustega alast, kirjeldab nende omaduste väärtust. Reisikulude jaoks kogutakse statistikat puhkealadelt. Soomes on seda meetodit rakendatud Nuuksio puhkealade hindamiseks. Hedonistlike hindade meetodi idee on selles, et turul vahetatavate ning keskkonnaväärtusega seotud toodete hind peegeldab keskkonna väärtust. Meetodit on kasutatud näit eluasemete lähiümbruse hindamisel. Seda rakendades oletatakse, et erinevus eluasemete hindades johtub erinevustest eluasemete omadustes. Niimoodi kirjeldab hinnavahe seda, midas inimesed hindavad ja on valmis maksma erinevate eluasemete omaduste eest
annaabi.ee 
