See aga omakorda tähendab, et kuni 40% põlevkivist jääb maa alla. Tehnoloogia areng suurendab tootmist, aga samas keskkonna säästlikuse nõuded jälle piiravad tootlikkust. Tehastes on üldjoones suur tootlikus, kuna kõik võimalik on ära automatiseeritud ja mehhaniseeritud, mis teeb kõik kiiremaks ja lihtsamaks. Samas kulutatakse raha keskkonna säästlikuse peale. Kuna õhu saastumine peab võimalikult väike olema, siis tuleb igasugu filtreid ja puhasteid vahele panna. Samuti peab puhastama ka reovett, et ei reostaks põhjavett, jõgesid ja järvi. Kõik taolised investeeringud on väga olulised, kuid viivad samas tootlikust alla, sest tuleb mujale suhteliselt arvestav summa kulutada. Uute tehnoloogiate kasutamine igapäevases tootmises on oluline, et toota võimalikult ruttu suuri koguseid. Samuti aitavad uued tehnoloogiad ressersse paremini ja säästlikumalt kasutada. Aga samas tuleb jälgida ka keskkonna säästliku
Reokoormusega kaasnevad probleemid Suurem osa Eesti umbes 800 ühiskondlikust olmereoveepuhastist on väikesed tavapärased betoonkestas biopuhastid. Neist enamik ei eemalda paraku reoveest toitaineid nii palju kui nõutud.Sama probleemiga seistakse silmitsi ka mujal maailmas. Järjest enam suureneb vajadus vähekulukate ning keskkonnasõbralike puhastusmeetodite järele. Fosfori eemaldamine reoveest on terav probleem kõikjal maailmas. Enamik reovee ja prügila nõrgvee puhasteid suudavad fosforist eemaldada ainult umbes kolmandiku. Fosforit on väga raske reoveest täielikult eemaldada biopuhastuse, st. mikroorganismide abil, seetõttu sadendatakse see enamasti välja keemiliselt. Suuremates puhastites lisatakse selleks reovette kalleid kemikaale, väikepuhastites ei ole neid aga mõtekas kasutada ei ökoloogilisest ega tehnilisest vaatevinklist. Tegu on väga kuluka ja energiamahuka protsessiga, mis nõuab peaaaegu igapäevaselt
1969 esimene OXYD 1970 esimene BIO 1992 1150 puhastit Puhastite projekteeritud tööiga (15-20a) sai täi 90-tel 1995 aastal töötas 370 puhastit hästi, 680 viletsalt 1997 959 puhastit, neist 828 töös ja vaid 58% töökorras Settekäitlus nõrgalt arenenud 1994 ehitati vaid 4 puhastit 1997 ehitati juba 29 puhastit 2000-tel reoveepuhastite rajamine tõusuteel Puhastite arvu suurenemine toimus kiirelt 70date alguses kuni 75-80da aastani. Pärast seda tekkis puhasteid vähe juurde. BIO pneumaatiline õhustus. BIO valmistati terasest Rakvere EPT-s, projekteerija Eesti Projekt. Aktiivmudapuhasteid on Eestis tehtud kolmes suuruses: BIO 25, BIO 50, BIO 100 (number näitab õhustuskambri mahtu). BIO mudatasku tüüpi setiti, aktiivmuda valgub tagasi õhustuskambrisse, pneumaatiline õhustus, reovee viibeaeg 24h. Võre setiti - bioloogiline puhasti - järelsetiti (mehaaniline puhastus tõmmatakse väikepuhastites kokku)
reostuskoormuse ühtlustamiseks paigaldada ühtlustusmahuti. Asulatest eemal olevate loomafarmide reovee võib vedelsõnnikutehnoloogia kasutamisel juhtida vedelsõnniku hoidlasse. Muudel juhtudel tuleb reovesi koguda selleks spetsiaalselt ettenähtud mahutitesse, kust veetakse reovesi lähima asula purgimissõlme või puhastada farmi juures asuvas põhipuhastis. Farmide reoveepuhastina tuleks eelistada ekstensiivsemaid puhasteid: õhustatava esimese astmega biotiike või pinnaspuhasteid. Kui hüdrogeoloogilised tingimused seda ei võimalda, võiks kasutada biofiltreid, mis taluvad suuri hüdraulilise ja reostuskoormuse kõikumisi. Piimafarmi reovesi tuleks esmalt segada vooluühtlustajas olmereoveega ja juhtida biopuhastisse. Sigalates ja lindlates kasutatakse enamasti vedelsõnnikutehnoloogiat ja tekkiv reovesi suunatakse vedelsõnniku hulka. Kus võimalik, tuleb olmereovesi koguda eraldi.
vasktorud plasttorud Nõuded soojaveetorustiku ehitamisel Kokkupuude soojavee torude ja seadmetega ei tohi ohustada inimest Soe vesi peaks jõudma tarbijani 30 sek jooskul - soovitav 10 sekundi jooksul Soe vesi ei tohi tagasi voolata külmaveevõrku 7.9 Reoveepuhastusseadmed, kohtpuhastid ning nende töötamise põhimõte. 68 Siin tuleks lähtuda pigem miks on vett vaja puhastada ja just neid alljärgnevaid puhasteid tuleb kasutada. Samuti küsimuse asetus täpsustatult võiks olla insenerieksamil. Ermaja reoveepuhastussüsteem (anti kommentaar) Reoveepuhastusseadmed ja töötamise põhimõte Kanalisatsioon hoones ehitatakse reeglina isevoolsena. Erandjuhul vajatakse pumpa ja erijuhtudel ka vaakumkanalisatsiooni ( nt. lennukis ) Kanalisatsiooni põhinõudeks on kogu hoones tekkiva reovee kogumine ja kohene äravool Isevoolsete torude paigaldus peab tagama nendes isepuhastumise normaalse
annaabi.ee 
