(Vene-Jaapani sõda, mässud, revolutsioon, sotsiaalne ebaõiglus, vägivald) • Luuletas kodumaast • Piiblimotiivid, vaene, kannatav kodumaa luuletsüklid • 1904 – 1908 – “Linn” • 1907 – “Lumemask” • 1906 – 1908 – “Faina” • Luuletus “Surmatantsud” • Rõõmsus, helged meeleolud asendusid sünguse ja hämarusega, masendusega, paheline maailm • Revolutsiooni aeg: • Blok uskus selle puhastavasse jõusse • “Intelligents ja revolutsioon” Aleksandr Blok suri 7. augustil 1921. aastal Petrogradis
hoolikalt ümbritsevat tegelikkust, kogu meid ümbritsevaid mitteharmoonilist maailma. 1915-1916 aastatel isiklikel põhjustel ja 1914 alanud maailmasõja tõttu Blok kirjutab. 1916 aasta suvel kutsutakse ta sõjaväkke ja saadetakse rindele, kus ta oma sõnul "elab mõtetut elu, ilma ühegi mõtteta, peaaegu nagu taim". Kogu 1917 aasta jooksul ei kirjutanud Blok mitte midagi. Murrang toimus pärast 1917 aasta oktoobrit. Aleksander Blok uskus "revolutsiooni puhastavasse jõudu". Ta käis ringisäravate silmadega noore, lõbusa ja erksana. Just sel ajal elas poeet üle oma viimase loomingulise tõusu, andes välja oma kuulsaimad teosed:z Artikkel "Intelligents ja revolutsioon", poeemi "Kaksteist" ja luuletuse "Sküüdid". Nagu tõeline romantik, uskus Blok, et revolutsioon muudab kõik korraldab nii, et valelik, räpane, igav elu saaks õiglaseks, puhtaks, rõõmsaks ühesõnaga suurepäraseks. Sümpaatia pärast Oktoobrirevolutsiooni vastu mõistsid A
Nad arvasid, et igal loomal, linnul, puul, kivil ja taimel on hing ja, et kogu ümbrus on vaime täis. Vees elasid näkid, metsas ja kodudes haldjad. Tuntumaid koduhaldjaid oli Tõnn ja setudel viljasalves elav Peko. Tuli oli puhastava toimega. Usuti, et lõkketule valgus, eriti pööripäevadel, ajab ära kurjad jõud. Lõke tehti kõrgemale kohale, et see kaugele paistaks. Jaaniõhtul toodi isegi loomad tulepaistele. Tuuleõhu puhastavasse toimesse usuti samuti. Seepärast ilmselt ehitatigi suuri külakiikesid, mis vuhisesid kiiresti läbi õhu. Vesi rahustas oma vaikse vulinaga. Puhast, maa seest välja voolavat allikat peeti pühaks. Paljudele allikatele omistati ravivat toimet. Allikatele toodi kindlasti ohvriks hõbevalget hõbeehte küljest noaotsaga kaabitud naastukesi. Eestlased austasid oma surnuteriiki ehk manalasse läinud esivanemaid. Surnud inimese hing muutus teistsuguseks, seepärast tuli teda karta
tulevad. TÄNAPÄEV Jaanipäeva tähistamine pole tänapäevaks kuhugi kadunud, nagu ei kao pööripäevgi. Läbi aegade on suures osas säilinud ka jaanipäeva kombestik. Ikka tehakse jaaniõhtul tuld ja selle umber pidutsetakse. Tänapäeva inimene ei usu ehk enam niipalju muistset väge ja puudub usk, et oma tegudega on võimalik tulevikku muuta. Vaatamata sellele püsib inimese hinges mingi püha tunne elusa tule vastu ja lootusrikas usk tema puhastavasse toimesse. Nii hüpatakse tänapäevalgi läbi tule, seda küll rohkem julguse ja osavuse näitamiseks, aga ega üks ajend teist välista. Uueks kombeks on jalgrattaga läbi tule sõita. Esimesed uuendused jaanipidude pidamisse saabusid koos Eesti Vabariigiga. Hakati korraldama rahvarohkeid jaaniõhtuid, kus kokkutulnuile peeti isamaalisi kõnesid, järgnes kontsert ja tantsuks mängis pritsimeeste puhkpilliorkester. Selle otseseks põhjuseks oli noore vabariigi võidupüha tähistamine 23
üleval, samuti nagu aastavahetusel nääride ajal. Viited: http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-jaanipaev.php 7 3.Kuidas tähistatakse Jaanipäeva tänapäeval. Tänapäeva inimene ei usu ehk enam niipalju muistset väge ja puudub usk, et oma tegudega on võimalik tulevikku muuta. Vaatamata sellele püsib inimese hinges mingi püha tunne elusa tule vastu ja lootusrikas usk tema puhastavasse toimesse. Nii hüpatakse tänapäevalgi läbi tule, seda küll rohkem julguse ja osavuse näitamiseks, aga ega üks ajend teist välista. Uueks kombeks on jalgrattaga läbi tule sõita. Esimesed uuendused jaanipidude pidamisse saabusid koos Eesti Vabariigiga. Hakati korraldama rahvarohkeid jaaniõhtuid, kus kokkutulnuile peeti isamaalisi kõnesid, järgnes kontsert ja tantsuks mängis pritsimeeste puhkpilliorkester. Selle otseseks põhjuseks oli noore vabariigi võidupüha tähistamine 23
- luulekeel muutus lihtsamaks: *helge asendus süngega *tema kujutluste linn (Peterburg) oli tume *luuletsüklid „Linn“ (1904-1908), „Lumemask“ (1907), „Faina“ (1906-1908) - temast saab kahestunud inimene *otsib tõde veiniklaasist *suhtub teistesse irooniasse Kodumaa – teema - revolutsiooniga koos tuleb tema luulesse kodumaa-teema *see on tema viimane loominguline tõus *uskus revolutsiooni puhastavasse jõusse *poeem „Kaksteist“, luuleyus „Sküüdid“ - venemaale pühendatud luules *piiblimotiivid *pilte vaestest, kannatavast kodumaast, mida ta just sellisena armastabki - Revolutsioon, mida tema ootas – harmoonia ja ilu võidukäik – ei saabunudki. Sügav pettumus. - Suri 1921.aastal Peterburis. Eesti sümbolistlik luule: Ernst Enno 8.06.1875 – 7.03.1934 Elust - sündis Valguta mõisa kutsari pojana
näitlemist; lõpes finantskrahhiga ja kunstlilise kõrbemisega; esimene ja viimane lavastus Julmuse teatris; tahtis Lääne teatrit radikaalselt ümber kujundada. Tähtsus: käsitas teatrit kui sõltumatut kunsti, mille olemus on müüdis ja rituaalis; arvas, et teatrile tuleb tagasi anda tema metafüüsiline sisu; ideaaliks oli kehakeelele tuginev teater; uudsed lahendused ruumis; vastu võtta mitte mõistuse, vaid meeltega; see peab vaataja viima puhastavasse transiseisundisse; tähelepanuväärne ideede, mitte teostuse pärast; tema lavastused ei tundunud tollal erilised, pigem skandaalsed; tavatult ebanaturalistlik näitleja, äärmuseni liialdatud zestid ja miimika intensiivne; lavakujundus killustatud ja purustatud maailma illusion ja ei kehtind tavapärane aeg; tegevus hullumeelselt kiire või ülimalt aeglustatud; tõelise efekti saavutas just heli, asetas saali nelja nurka kõlarid.
annaabi.ee 
