Kodune kontrolltöö bioloogias 1. Bakterid keskkonna puhastajatena - Bakterid on ühed parimad puhastajad looduses. On teada et bakterid aitavad lagundada surnud osakesi. Näiteks kui looduses sureb mõni loom siis just bakterid on need, kes aitavad selle korjuse ära lagundada ja täpselt sama teevad bakterid kõikide teiste biomaterjalidega nagu näiteks puulehed, puuoksad, prügi jne 2. Bioinformaatika - on rakendusmatemaatika haru, mis tegeleb molekulaarbioloogia arvutuslike probleemidega. Kuigi bioinformaatikat määratleti
· autode heitgaasidega; · suitsuga; · tänavate tolmuga. · Puud filtreerivad õhust tolmu, kahjulikke gaasilisi ühendeid ja isegi radioaktiivseid aineosakesi. Juba 5...10m laiune puude/põõsaste riba neelab õhus sisalduvast tolmust 50%. Kuidas võib sellist puude/põõsaste riba linnatingimustes nimetada? 7 · Okaspuud filtreerivad õhku kogu aasta · Puuliikidest on õhu puhastajatena keemilisest saastatusest paremad · harilik tamm · Engelmanni kuusk · hobukastan · siberi lehis · harilik mänd 8 Fütontsiidide eritamise poolest jagunevad puu- ja põõsaliigid järgmiselt: I. grupp kõige rohkem fütontsiide eritavad: harilik tamm, harilik vaher II. grupp rohkesti fütontsiide eritavad: arukask,
kuivendamine seadusega keelatud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Loodust ja looduse osasi Fifth level tuleks kaitsta mitte neid hävitada ega oma soovi järgi muuta. Rabad on meile kõige olulisemad õhusaastuse puhastajatena ning rabaloomade elukoht. Turbakaevandamisel väheneb seda kiirelt kuid tagasi tekib see katastroofilise aeglasusega ning seetõttu, ei suuda raba inimese poolt tekitatud kahju vajalikuks tähtajaks likvideerida ning võib välja surra. Mets Mis on mets? Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad.
suhkrupeedist - vaja baktereid = lagundvad süsivesikuid - geenitehnoloogiaga üritatakse, et : biokütus hakkaks konkureerima foss.kütusega biomassi lagundamiseks vajalike ensüümide tootmine oleks tõhusam METAANI TOOTMINE - anaeroobsed bakterid lagundavad orgaanilist ainet = tekib metaan, mida saab kasutada kütusena. - väiksem koormus keskkonnale - tooraine saamine on lihtsam Bakterid keskkonna puhastajatena - alternatiivid mürkkemikaalide kasutamisele tootmises = keskkonnasäästlikuse tagamiseks - reostunud pinnase puhastamisel = aretatud bakteriliigid, kes lagundavad keskkonnamürke Bioremediatsioon - pinnase biotervendamine - bakterid kasutavad mürgiseid aineid oma elutegevuses - kahjulikud ained muutuvad vähem mürgisteks ühenditeks - naftareostuste kõrvaldamine - geenmuundatud bakterite kasutamise oht = ei teata nende endi
osakesed mantliõõnde. Peajalgsed on röövloomad, nende menüüsse kuuluvad näiteks kalad, vähid jt limused. Paljunemine-lahksuguline, emane muneb munad. Ehituse eripärad-pehme kehaga selgrootud loomad, siseorganeid katab õhuke nahakurd, mida nim. mantliks, enamikul liikidel on ka jalg ja koda, kod kaitseb röövloomade eest, kuid osal liikidel on koda muundunud seesmiseks toeseks või on täiesti kadunud. Tähtsus looduses-toiduahelas, karbid tähtsad veekogude puhastajatena. Tähtsus inimesele-paljud toiduks, suveniiridena, parfümeeriatööstuses, mõne mereteo mantli eritusest saab purpurset värvi, taimekahjurid. USSID Kolm tähtsamat rühma-lameussid, ümarussid, rõngussid. Lameussid on kõige lihtsama ehitusega kahekülgsed loomad. Keha on pehme ja nii lame, et neil pole vaja vereringet ja hingamiselundeid. Suurem osa on parasiitse eluviisiga, kuid osa neist elab ka meredes, magevees ja niisketes kohtades maismaal
Selgrootute toitumisviisid on väga mitmekesised. Osa veeloomi on filtreerijad, kes sõeluvad veest toiduosakesi või väikseid organisme. Käsnad ja karbid veedavad kogu elu ühel kohal ja saavad toidu neist läbi voolavast veest. Karpidel jäävad veega kehaõõnde sattunud mikroorganismid lõpuste külge, mille ripsmekesed need edasi suuavasse toimetavad. Ookeanis elavad mitmed hulkharjasussid püüavad toitu oma sulgjate kombitsatega. Filtreerijad on ökosüsteemis väga olulised vee puhastajatena, filtreerides veest pisivetikaid, baktereid ning muud orgaanilist materjali. Pilt ja alltekst: Soojades meredes elab mitmesuguseid hulkharjasusse, kes oma paljude peenikeste jätketega filtreerivad veest toitu. Lisa Karbid töötavad nagu veepuhastusjaam Sinikarp filtreerib 2-5 liitrit, austrid aga kuni 25 l merevett tunnis. Toiduks sobiva seedivad nad ära, jäägid aga eritavad ning need sadestuvad veekogu põhja. Kohati
annaabi.ee 
