vale 10. Varjatud majandus on ks osa varimajandusest. vale Teie tulemus: igeid vastuseid 9, ksimusi kokku 10 Andres Arrak - Majanduse alused (Majanduskasv) 1. Majanduslikuks konvergentsiks nimetatakse kasvumrade htlustumist riikide vahel. ige 2. Vastavalt Robert Solow majanduskasvu mudelile on SKP elaniku kohta kasv kapita/t-suhte kasvu funktsiooniks. vale 3. Suletud majanduses vib investeering (I) olla suurem kui sst (S). vale 4. Kapital kasvab puhasinvesteeringu vrra. ige 5. Kapitali akumulatsiooni phivrrand tleb, et kapital saab sveneda, kui sst > kui kapitali laienemise vajadus. ige 6. Kapital sveneb, kui puhasinvesteering on positiivne. ige 7. Kapitali laienemine thendab juurdekasvava elanikkonna varustamist kapitaliga. vale 8. Pikaajalise tasakaalu punktis (steady state) kapitali svenemine peatub. ige 9. Riigi sstumra tus aitab nihutada steady-state punkti paremale. ige 10
on rahasumma, mis on vajalik investeeringu teostamiseks ehk varaobjekti soetamiseks. Puhasinvesteering leitakse, kui soetatava vara maksumusele (SVM) liidetakse transpordi- ja paigalduskulud (TPK), kui see on suurem kui 0 ja lahutatakse rahavood olemasoleva, ettevõtluses mittekasutatava vara (OV) müügist. PUHASINVESTEERING = SVM +TPK OV (5) Algandmed: Soetatava vara maksumus SVM 100000 Transpordi- ja paigalduskulud TPK 7000 Laekumised olemasoleva vara müügist OV 8000 12 Puhasinvesteeringu arvutus: 100 000 + 7 000 - 8 000 Puhasinvesteering = 99 000 Lisandunud rahavoog on rahasumma, mis saadakse investeerimise tulemusena (näiteks ettevõtte käikuandmine äriprojekti, kui terviku realiseerimine; ettevõtte täiendava tootmisliini käivitamine jne). Lisandunud rahavood arvutatakse perioodilisuse põhimõttest lähtuvalt (näiteks aasta(d). Lihtsustatud lisandunud rahavoo alusel (valem 6) on otstarbekas
keeruliseks. Nii mõjutavad investeeringute mahtu tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad ning investeerimiskliima üldiselt. Majanduskasvu seisukohalt on olulised mitte koguinvesteeringud, mis sisaldavad ka väljalangenud tootmisvahendite asendamise, vaid puhasinvesteeringud, mis näitavad majanduse kapitalivaru reaalset suurenemist. Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Kolmandaks oluliseks komponendiks kogunõudluse kujunemisel on valitsussektori kulutused (G). Valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarvelistest vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustest maksudest. Valitsussektori tegevust majandusprotsesside kujundamisel nimetatakse eelarvepoliitikaks ehk fiskaalpoliitikaks.
Tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks on Keynesi arusaam:tarbimine kasvab tulude suurenedes, kuidosa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks Investeeringud I uute kapitalikaupade soetamise kulutused, uusehitus ning akumuleeritud kaubavarud. Prognoos on keeruline, sest maht sõltub paljudest teguritest (tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad, investeerimiskliima üldiselt). Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Valitsuse kulutused G sõltuvad valitsuse funktsioonidest ja käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt maksudest. Puhaseksport ekspordi ja impordi vahe Hinnatase P näitab, kuidas on hinnad võrreldes baasperioodiga muutunud, levinuim näitaja on SKP deflaator Klassikaline koolkond üks kahest levinuimast kogunõudluse-kogupakkumise tasakaalu kujunemise ja olemuse käsitlusest
Investeerimiskulutused (I ) on kulutused , mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned ja rajatised ning varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. Koguinvesteering on aasta jooksul tehtud kõik investeerimiskulutused, puhasinvesteeringu ehk netoinvesteeringu väärtus saadakse, kui sellest võetakse maha amortisatsioon. Sellest lähtudes koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja puhasinvesteeringud puhasprodukti NDP komponendiks. Avaliku sektori kulutused (G ) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt). Netoeksport (X - M ) . X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega
annaabi.ee 
