· saada väärtuslikku aretuskarja täiendust ja · noorloomi tõumüügiks. · Edukuse aluseks on info oma karja geneetilisest struktuurist ja pakutavast aretusmaterjali väärtusest. · Kaasajal on välja töötatud arvutiprogrammid. 60. puhasaretus ja sugulusaretus Puhasaretus - 1. Liinaretus e vereliinide aretus; 2. Perekondaretus; 3. Sugulasliinide aretus ja ühendamine. · Puhasaretuses kasutatakse populatsiooni- ehk tõusisest geneetilist variatsiooni ja valikuedu baseerub geenide additiivsusel. · Järelikult arvestatakse siin suguloomade valikul kahte printsiipi: 1) nende kehaehitus peab olema tugev ja jõudlus ületama tõu keskmist; 2) vanemad ei või olla omavahel lähissuguluses · Parimate loomade leidmine tõu piires pole keeruline, sest hindamissüsteem ja info levik on ühine ning kiire.
nende reproduktsioonikiirusest. Nii näiteks muudetakse vältava ristamisega (lähtepopulatsiooni emasloomade ristamine teise tõu isasloomadega 4...5 põlvkonna kestel) lähtepopulatsiooni geenisagedused peaaegu täielikult immigreeruva populatsiooni sarnasteks, sisestava ristamisega aga (ristamine ainult ühe põlvkonna kestel) muutub geenisagedus vähem ja seda püütakse valiku abil piirata ainult mõne alleelipaariga (ainult mõne soovitud tunnusega). Puhasaretuses võib immigratsioonina vaadelda sugulastõu esindajate või sama tõu loomade importi teistest riikidest või teistest piirkondadest (autbriiding). Nii võib immigratsiooniks lugeda taani punast ja hollandi mustakirjut tõugu veiste importi Eesti vabariiki vastavalt eesti punase ja eesti mustakirju tõu piimaproduktiivsuse parandamise eesmärgil. Immigratsioonina võib vaadelda ka intensiivset tõuloomade
a) individuaalne paaridevalik Toimub kõrgaretuskarjas, kust saadakse noori isasloomi aretusse b) rühmaline paaridevalik Kasutatakse kõige ulatuslikumalt. Isaslooma(de)le valitakse emasloomade rühm, kes ei ole temaga lähissuguluses. Levinud on see lambakasvatuses. c) Massiline paaridevalik Ei toimu erilist valikut. Levinud linnukasvatuses vabapidamisel. 9. Puhasaretus ja sugulusaretus Puhasaretuses kasutatakse populatsiooni- ehk tõusisest geneetilist variatsiooni ja valikuedu baseerub geenide addiivsel toimel. Järelikult arvestatakse siin suguloomade valikul kahte printsiipi: 1. nende kehaehitus peab olema tugev ja jõudlus ületama keskmist 2. vanemad ei või olla omavahel lähissuguluses Eestis on traditsiooniliseks aretusmeetodiks just puhasaretus, mis on küll konservatiivne aretusmeetod, aga tagab tõugude püsivuse.
inbredliinide krossiks või hübridiseerimiseks. Laialdaselt kasutatakse sugulasliinide (inbredliinide) ühendamist linnukasvatuses. 63. Ristamise teoreetiline põhjendus ja eesmärk Ristamise põhiliseks eesmärgiks on heteroosiefektist tingitud suurema majandusliku efekti saavutamine. Heterosügootsuse aste on seda suurem, mida enam lähtetõud teineteisest erinevad ning mida kõrgem on nende homosügootsuse aste. Kui puhasaretuses püütakse süstemaatilise valikuga kinnistada teatud tunnuseid mitme põlvkonna vältel, siis ristamine võimaldab saavutada soovitud tulemusi juba järgmises põlvkonnas. Kuid hilisemates põlvkondades saavutatud efekt kaob, sest ristandite omavahelisel paaritamisel suureneb sarnaste geenide kohtumise tõenäosus, mis omakorda suurendab homosügootsust. Ristamine on paindlikum aretusmeetod kui puhasaretus, sest ta võimaldab kiiremini toota turu nõuetele vastavat toodangut
vähetõenäoline, et kohtuvad retsessiivsed geenid, mis vähendavad toodangut, elujõudu ning sigivust. Seepärast on ristandid elujõulisemad ja kiirema kasvuga kui puhtatõulised loomad. Seda nähtust nimetatakse heteroosiks. Ristamisest saadavat majanduslikku efekti, mis on tingitud suuremast kasvukiirusest nimetatakse heteroosiefektiks. Tänu heteroosile kasutatakse seda laialdaselt just tarbeloomade saamiseks, kes realiseeritakse lihaks. Puhasaretuses kasutatakse ristamist uute kasulike omaduste kinnistamise eesmärgil. Tõud on oma arengus väga erinevates etappides. On stabiliseerunud kultuurtõud, millised on püsivad, omavad kindlat struktuuri ja omapära. On tõurühmi või tõuge, millised on alles kujunemisjärgus. Need ei ole veel saavutanud stabiilsust ning nende omaduste täiendamiseks või parandamiseks kasutatakse erinevaid aretuskomponente. On hääbuvaid tõuge, milliste jõudlusomadused
annaabi.ee 
