siinpoolsusesse. 1 Samuel Pufendorf (1632-1694) koostas Euroopa loomuõiguse süsteemi Althusiuse, Grotiuse ja Descartes´i ( ka Thomas Hobbes)1 tööde pinnalt. 1672. aastal teos "De iure naturae et gentium libri octo" ning 1673. a. Oma õpetuste kokkuvõtte, millega kujundas Euroopa õigusteadust kuni Prantsuse revolutsioonini välja. Pufendorfi käsitluse kohaselt oli mõistuseõiguse kõrgeim käsitlusobjekt kohustus, officium. Ta teatas otsekoheselt ja põhjendamata, et inimelu eesmärk on täita kohust. Kohusest kasvas välja õigus. Alles siis, kui kohustus seisneb mõistlikus loomulikus käitumises, võis tekkida õigus niimoodi käituda ja nõuda teisteltki vastavat käitumist. Sündisid kolm teadust: 1. loomuõigus ( kõigile rahvastele ühine) 2. positiivne õigus ( igale riigile omane) 3
(protsess ja huvid). Religioossetel eeldustel põhinevad teooriad tunnistavad ülipositiivse õiguse olemasolu, mille keskmeks on jumalik olend. Inimesel kui Jumala näo järgi loodud on väärtus iseeneses ning loomuõigusest tulenev sünnipärane väärikus. Loomuõiguslike teooriate 3 traditsioon on pärit antiikajast, stoikute ja Aristotelese filosoofiast. Keskajal jätkas traditsiooni Aquino Thomas. Peale Grotiust ja Pufendorfi on traditsioon ilmalikustunud. Järgnesid püüded leida loomuõiguse ja inimõiguste allikas inimese sotsiaalsest ja ratsionaalsest loomusest. Selle teooria kohaselt on loomuõigus sõltumatu seadusandlikust fiat'ist, eksisteerides isegi juhul kui me eeldame, et Jumalat pole olemas. John Locke'i sõnastatud loomulike õiguste teooria kasutati nii Ameerika kui ka prantsuse revolutsiooni käigus. Teooria järgi on indiviididel
tõttu sattus ta 8 kuuks vanglasse. Taani perioodil valmis ka esimene teos. Selle ilmumise järel valiti ta Heidelbergi professoriks, kus tema jaoks loodi esimene loomu- ja rahvusvahelise õiguse õppetool. 1670.a. siirdus ta Rootsi kuninga kutsel Lundi ülikooli professoriks. Lundi periood on viljakaim tema elus, siin ilmus 1672.a. ka tema peateos "De Jure Naturae et Gentium." 1677.a. sai temast Rootsi õuehistoriograaf. 1688.a. nimetas Preisi kuurvürst Friedrich Wilhelm Pufendorfi oma õuehistoriograafiks ja salanõunikuks, kuid Rootsi kuningas ei vabastanud teda ametist. Pufendorf suri 1694.a. Berliinis. Teaduslik pärand Pufendorfi kirjanduslik pärand hõlmab nii õigus-, ajaloo- kui ka usuteaduslikke töid. Arvukates ajaloolistes töödes on ta käsitlenud Rootsi ja Saksa erinevate riikide ajalugu, eriti oma õuehistoriograafi teenistusperioodil. Teoses "De Habitu Religiones Christinae ad Vitam Civilem" toonitab ta poliitika ja religiooni lahutatust teineteisest
organisatsioonilistes usk domineerivale kirikule), mõttes, vaid inimeste vormides usuline sallivus on sidemed usugruppidega piiratud väiksele hulgale on nõrgad ja usugruppidest mitteformaalsed) ususallivus I 1. Võrrelda Cicero ja Pufendorfi õigusfilosoofilisi seisukohti. Põhilised erinevused ja sarnasused. 2. Kas Rousseau ühiskondlikus seisundis sai positiivse õiguse vastu argumenteerida lähtuvalt loomuõigusest EI/JA põhjendada argumenteeritult. 3. Kas Locke oli subjektivistliku filosoofia esindaja selle traditsioonilises mõttes EI/JA põhejendada argumenteeritult. II 1. Võrrelda Aristotelese ja Locke õigusfilosoofilisi seisukohti. Põhilised erinevused ja sarnasused. 2. Kas M
annaabi.ee 
