jäävad punktiks ka kõige suuremates teleskoopides. See muidugi tähendab, et Päikest saab uurida hoopis põhjalikumalt ja täpsemate meetoditega kui teisi tähti. Mõnekümne valgusaasta kauguselt vaadatuna paistaks Päike üsna igava tähena, mille heleduses ei esineks märgatavaid muutusi ja mis pakuks uurijatele huvi peamiselt statistilisest seisukohast. Maalt vaadates ei paista aga Päike sugugi nii rahulik. Tema nähtav pind - fotosfäär - keeb pidevalt nagu pudrupada, tekitades umbes 1000km läbimõõduga mullikesi. Päike on ainuke täht, mida saab uurida lähemalt inimese poolt väljasaadetud aparaatidega. Nagu kõik tähed, saadab ka Päike pidevalt oma ainet maailmaruumi. Päike kaotab sel viisil igal aastal 2x10astmes13 tonni. Tavaline, ent ometi eriline - Päike on meie jaoks kahtlemata eriline täht, Galaktikas siiski täiesti tavaline. Kui veel
Erandiks on onomatopoeetilised sõnad, kus sisu ja tähenduse vahel on motiveeritud seos (vulisema, sulisema, kihisema jne). Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus. Esimesele liigendusele (tähendus/vorm) lisaks jaguneb sümboli vorm väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks ehk foneemideks. Komplekssed sümbolid on üldiselt rohkem motiveeritud kui põhisümbolid. Põhisümbolid puder ja pada ei ole motiveeritud, kuid nendest moodustatud liitsõna pudrupada on sedavõrd motiveeritud, kuivõrd selle kogutähendus on liitsõna osade tähenduste küllaltki otsene summa ,,pada, milles on puder". Kuid alati ei pruugi see nii olla (nt pudrupea = loll, rumal) Motiveeritud märgid: Ikoon on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis. Indeksi aluseks on see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus (mittepiltlikus) suhtes oma referendiga. Allsüsteemid
iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks ehk foneemideks: h, o, b, u, n, e. See on teine liigendus. Valgusfoori tulede vormid (värvid) on jagamatud ja väljendavad oma sõnumit ilma teise liigenduseta. Ühe keele foneemisüsteemis on tavaliselt 20-37 foneemi. Eesti keeles 26 foneemi, millest on kokku pandud ligikaudu 100 000 tavalisemat sõna. Komplekssed sümbolid on üldiselt rohkem motiveeritud kui põhisümbolid. Nii ei ole aga alati (puder ja pada ei ole motiveeritud; pudrupada aga on, kuid pudrupea tähendus ei ole otsene, vaid kauge). Sümbolid on liik märke. Ülejäänud kaks märkide põhiliiki, milles vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud, on ikoonid ja indeksid. Ikoon oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis. Ikoonilisi elemente leidub onomatopoeetilistes sõnades. Indeksi aluseks on see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga. Paljud mitteverbaalse
R. Viidalepp; Tln., 1967). Rumalusnaljandi näide Järgnev näide on kontaminatsioon paljudest kilplasjuttudest (AT 1265* + 1386 + 1387 + 1384 + 1245 + 1210 + 1286 + 1263) Üks mees võtnud naise, kes temale sööki valmis teeb ja kodust asja toimetab, kui ta ise tööl käib. Kui pulmad peetud saand, läind mees kottu välja tööd otsima ja käskind naist õhtuks pudru valmis keeta. Naine pand kohe pudrupaja tulele, kui mees kottu ära läind, et õhtuks aegsasti valmis saab. Aga pudrupada hakand naist sõimama: rop, rop, rop, rop, rop, rop. Naine kuuland, kuda pudrupada ikka edasi sõimand; naise süda saand täis, võtnud pudrupaja, viind lehma ette. Lehm 11 söönd: laisk, laisk, laisk. Naine kuuland, kuda lehm laisaks sõimand, ta võtt pudrupaja, viind lamba ette ja ise tapnud lehma ära. Lammas söönd: vedel, vedel, vedel. "Või vedel!" käratand naine ja tapp lamba ka ära; pudrupaja viind ta sea ette
foneemideks: h, o, b, u, n, e. See on teine liigendus. Valgusfoori tulede vormid (värvid) on jagamatud ja väljendavad oma sõnumit ilma teise liigenduseta. Ühe keele foneemisüsteemis on tavaliselt 20-37 foneemi. Eesti keeles 26 foneemi, millest on kokku pandud ligikaudu 100 000 tavalisemat sõna. Komplekssed sümbolid on üldiselt rohkem motiveeritud kui põhisümbolid. Nii ei ole aga alati (puder ja pada ei ole motiveeritud; pudrupada aga on, kuid pudrupea tähendus ei ole otsene, vaid kauge). Sümbolid on liik märke. Ülejäänud kaks märkide põhiliiki, milles vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud, on ikoonid ja indeksid. Ikoon oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis. Ikoonilisi elemente leidub onomatopoeetilistes sõnades. Indeksi aluseks on see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga
annaabi.ee 
