vestluspartner telefoni midagi ülimalt naljakat öelnud. Nagu ütleb Võgotski, ületab laps mängu käigus oma tegelikku vanust ja igapäevast käitumist (Kivi, Nugin jt. 2005: 38-39). Seda tegi ka minu poolt vaadeldud laps jäljendades ilmselt ema töövestlusi (lapse ema peab telefonis tihti pikki vestlusi töö asjus), vehkides kätega ja innukalt telefoni seletades. Kuna laps ei suuda kiiresti pikki lauseid moodustada (nagu teeb ema), kasutas ta vahepeal rääkimiseks pudikeelt. Kindlasti ületas laps mängult telefonikõnet imiteerides oma tegelikku vanust ja igapäevast käitumist tegelikult ei oska kolmeaastane laps telefoni kasutadagi, veel vähem argumenteerida ja diskussiooni pidada. Selline mäng on 2 lapse kõnele väga hästi mõjuv, lapsele on meelde jäänud mõned lühemad ema poolt kasutatud laused ja hääletoon, millega erinevaid väljendeid kasutada. Ka koolieelse lasteasutuse
nendega opereerida, arenenud fantaasia, huumorimeel (Tubin 1998 viidanud Veisson 2008). Andekate väikelaste juures on täheldatud elavaloomulisust, väga varakult ilmnevat võimet keskenduda mingile ühele objektile, tugevaid reaktsioone valule ja mürale, aktiivsust, kiiremat motoorset arengut, head mälu, erilist tundlikkust ja emotsionaalsust ning vähest unevajadust. Sageli hakkab andekas laps rääkima juba siis kui teised temaealised kasutavad alles pudikeelt. Tal on teistest lastest erinev suhtumine ümbritsevasse, soov uurida kõike, ebatavaline emotsionaalsus, huumorimeele olemasolu (Sepp 2010). Matemaatiliselt andekatele lastele on omane pöörata tähelepanu esemete sarnasusele, rühmitada neid või anda asjadele varakult arvulisi väärtusi, innukus mõttemängudes jms. Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsete võimete, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potensiaalsete hingeliste ja suhtlusprobleemide allikaks
..?" Nimetamisel näitab tuttavaid esemeid. Hakkab ennast nimetama nimepidi. Mõistab ja täidab lihtsaid sõnalisi käsklusi ning korraldusi: too, vii, anna, võta, pane jt. 23 aastane laps oskab igapäevaelus kasutada sadu sõnu, võibolla isegi üle tuhande. Ta moodustab neist lauseid. Laps on avastanud, et küsimuste esitamisega on hea täiskasvanu tähelepanu pälvida ja ka informatsiooni hankida. Küsisõnadeks on peamiselt "Kes?" ja "Kus?". Varasem kalduvus pudikeelt rääkida on peaaegu kadunud. Üks keelelise küpsuse märke on see, et laps kasutab järjepidevalt ja õigesti asesõnu "mina" ja "sina". Lapse kõne ja keelekasutus muutuvad sellel eluperioodil terviklikumaks, kuna ta sõnavara on suurem, grammatikareeglitest arusaamine paranenud ja ta ise enesekindlam. 3-3,5 aastasel lapse kõnes muutuvad laused pikemaks. Laps ei püüa enam oma mõtet paari sõnaga väljendada, vaid ühendab selleks neli või viis sõna. Nüüd kasutab laps igapäevaste
elavaloomulisust, väga varakult ilmnevat võimet keskenduda mingile ühele objektile, tugevaid reaktsioone valule ja mürale, aktiivsust, kiiremat motoorset arengut, head mälu, erilist tundlikkust ja emotsionaalsust, aga näiteks ka vähest unevajadust." Tähelepanu tasub pöörata ka kõne arengule, kuivõrd lapse abstraktne mõtlemine omandatakse just keele kaudu. Tihti hakkab andekas laps rääkima juba siis, kui teised temaealised kasutavad alles pudikeelt. Üks märgiline näitaja võib olla ka huumorimeele olemasolu, mis avaldub näiteks ootamatutes keelemängudes. Matemaatiliselt andekad lapsed pööravad teistest enam tähelepanu esemete sarnasusele, nende rühmitamisele (nt legoklotside sorteerimine värvi järgi) või näitavad üles innukust mõttemängudes. Lisaks tavapärasele jälgimisele on oluline vaatluse alla võtta ka lapse saavutused, kas olümpiaadidel, spordivõistlustel, muusikalistel konkurssidel või muudes valdkondades.
annaabi.ee 
