läbi küüneplaadi. Nad on aga kasulikud kombinatsioonis suukaudsete ravimitega. Samuti paikse ravimi jätkamine peale suukaudse ravimi lõpetamist võib vähendada haiguse taastekkimise võimalust, selle sagedust või raskusastet. Kreeme, geele ja lahuseid kasutatakse tavaliselt 1-2 x/p, lakki 1-2x /näd. Neid kantakse nii küüne peale kui võimalikult sügavale küüneserva alla. Oluline on regulaarselt eemaldada kahjustunud küüneosa ja puderjat massi küüne alt. Paremaks toimeainete imendumiseks tuleb lihvida kahjustunud küüneosa pinda ja seda kindlasti enne ravilaki pealekandmist. Parem efekt saavutatakse spetsiaalsete instrumentide abil. Küüsi lõigatakse sirgelt, vältimaks nende sissekasvamist. Suukaudne seenevastane ravi Suukaudne seenevastane ravi on kõige suurema efektiivsusega küüneseene ravis. Terbinafiin (Lamisil, Terbisil) ja itrakonazool (Orungal) on asendanud griseofulviini ja ketokonazooli (Nizoral,
kuna nad ei imendu piisavalt läbi küüneplaadi. Nad on aga kasulikud kombinatsioonis suukaudsete ravimitega. Samuti paikse ravimi jätkamine peale suukaudse ravimi lõpetamist võib vähendada haiguse taastekkimise võimalust, selle sagedust või raskusastet. Kreeme, geele ja lahuseid kasutatakse tavaliselt 1-2 x/p, lakki 1-2x /näd. Neid kantakse nii küüne peale kui võimalikult sügavale küüneserva alla. Oluline on regulaarselt eemaldada kahjustunud küüneosa ja puderjat massi küüne alt. Paremaks toimeainete imendumiseks tuleb lihvida kahjustunud küüneosa pinda ja seda kindlasti enne ravilaki pealekandmist. Parem efekt saavutatakse spetsiaalsete instrumentide abil. Küüsi lõigatakse sirgelt, vältimaks nende sissekasvamist. Suukaudne seenevastane ravi Suukaudne seenevastane ravi on kõige suurema efektiivsusega küüneseene ravis. Terbinafiin (Lamisil, Terbisil) ja itrakonazool (Orungal) on asendanud griseofulviini ja
Piiratud liikumisvõimalustega imetavate emiste individuaalsulud Piiratud liikumisvõimalusega rest- või osalise restpõrandaga individuaalsulu (erinevad konst- ruktsioonilised lahendused) pindala on keskmiselt 4 - 5 m2. Sõnnik kogutakse kas lauda all paiknevasse sõnnikukeldrisse, eemaldatakse valgkanalite süsteemi või skreeperiga. Sulg on jaotatud emise ja põrsaste alaks. Teine võimalus on anda põrsastele puderjat sööta, siis peab söödaküna olema nii pikk, et kõik põrsad korraga sööma saaksid tulla (vähemalt 1,2 m). Lamamisala põranda temperatuur olgu 30-32 °C, õhu relatiivne niiskus 60-70% ja õhu liikumiskiirus mitte üle 0,15 m/sek. Võõrdepõrsaste pidamine Põrsaste üleskasvatamine võõrutusest kuni nuumale panekuni on oluline etapp sealiha tootmise tehnoloogilises protsessis. Ema äraviimine, söötmistüübi muutumine koos sigalate
sõnniku eemaldamise süsteem). Piiratud liikumisvõimalustega imetavate emiste individuaalsulud Piiratud liikumisvõimalusega rest- või osalise restpõrandaga individuaalsulu (erinevad konstruktsioonilised lahendused) pindala on keskmiselt 4 - 5 m2. Sõnnik kogutakse kas lauda all paiknevasse sõnnikukeldrisse, eemaldatakse valgkanalite süsteemi või skreeperiga. Sulg on jaotatud emise ja põrsaste alaks. Teine võimalus on anda põrsastele puderjat sööta, siis peab söödaküna olema nii pikk, et kõik põrsad korraga sööma saaksid tulla (vähemalt 1,2 m). Lamamisala põranda temperatuur olgu 30-32 °C, õhu relatiivne niiskus 60-70% ja õhu liikumiskiirus mitte üle 0,15 m/sek. Võõrdepõrsaste pidamine Põrsaste üleskasvatamine võõrutusest kuni nuumale panekuni on oluline etapp sealiha tootmise tehnoloogilises protsessis. Ema äraviimine, söötmistüübi muutumine koos
puhtamad ja põrsastel esineb vähem tervisehäireid. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödaga. See eeldab, et emise küna asub söödakäigu ääres, ulatudes servaga söödakäiku. Põrsaste lisasöötmiseks kasutatakse tavaliselt kuivsöödakünasid, mis ei pea olema nii pikad, et kõik põrsad korraga sööma mahuksid, sest vabalt eesolevat sööta ei tarbi põrsad üheaegselt. Teine võimalus on anda põrsastele puderjat sööta, siis peab söödaküna olema nii pikk, et kõik põrsad korraga sööma saaksid tulla (vähemalt 1,2 m). Küna peaks asetsema söödakäigu ääres, et põrsaid oleks kergem sööta. Põrsaste lamamisala peab olema kompaktne, pindalaga mitte alla 1 m2, et kõik põrsad saaksid korraga kiirguri all olla (pikal ja kitsal alal ei mahu kõik põrsad kiirguri alla). Lamamisalal paikneb