3000 aastat enne Kristust. Just Hiinast arvatakse kanepi levimise algust ja sealt edasi hakkas see levima Indiasse ja sealt edasi Aafrikasse. Kanep on laialt levinud 5-6 meetri pikkune põõsakujuine taim, mis kasvab nii metsikus looduses kui kasvuhoones. Laiemalt tuntakse kahte liiki kanepit India kanep (Cannabis sativa var. Indica) ja Ameerika kanep (Cannabis sativa var. Americana). Marihuaanat kasutatakse ka ravimina. Aastatel 1840 kuni 1900 publitseerisid Ameerika ja Euroopa ajakirjad rohkem kui 100 artiklit Cannabis Indica nimelise rohu (praegu tuntud kui marihuaana)terapeutiliste väärtuste kohta. Seda soovitati kui söögiisu stimuleerijat, lihasrelaksanti, analgeetikut, uinutit, ja kui krambivastast ainet. Tänapäeval on cannabise 5000-aastaline meditsiiniline ajalugu peaaegu unustatud. Kanepist valmistatud narkootiliste ainete käsitlemine on Eestis keelatud. Euroopa Liidus on karistus 5
Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni: 1) Preisi üldine maaõigus 1794; 2) Code Civil, ka Code Napoleon – 1804; 3) Austria üldine tsiviilseadustik – 1811. Õiguseajalugu 19.saj Alles sel sajandil muutus seadus selle sõna kaasaaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks õgiuse loomise ja kujunadamise allikaks. Said aru, et kehtiv õigus peab olema avalik ja tuntud. Publitseerisid seaduslikke akte. Euroopa riikides kujunes seadusamdlik bülletäänide süsteem. Oli konstutsionalismi areng ja järjest kasvav parlamendi osakaal seadusandluse kujundamisel, ja kodifitseerimise areng. Euroopas 19.sajandil oli konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsionalismi areng 19 sajandil kulges eelkõige kahes suunas: 1) Põhiseaduste parlamentariseerumine; 2) Põhiseaduste demokratiseerumine.
Samade andmete järgi sureb igal aastal USAs ca 125 000 inimest alkoholi (liig)tarvitamise pärast. Ka laialt kasutust leidev aspiriin tapab Harvardi Meditsiiniinstituudi (Harvard Medical School) uurija Lester Grinspooni andmetel ca 2000 ameeriklast aastas, kanepi puhul ei ole aga dokumenteeritud ühtegi surmajuhtumit mitte kunagi. Küll aga on arvukalt teaduslikke tõendeid raviefektide kohta umbes sadakonna erineva haiguse puhul. MARIHUAANA KUI RAVIM : Aastatel 1840 kuni 1900 publitseerisid Ameerika ja Euroopa ajakirjad rohkem kui sada artiklit Cannabis Indica nimelise rohu (praegu tuntud kui marihuaana terapeutiliste väärtuste kohta. Seda soovitati kui söögiisu stimuleerijat, lihasrelaksanti, analgeetikut, uninutit ja kui krambivastast ainet. 1913 aastal soovitas sir William Osler seda kui kõige paremini rahuldavat ravimit migreeni puhuks. Tänapäeval on kannabise 5000-aastane meditsiiniline ajalugu peaaegu unustatud. Taime kasutamine vähenes 20
kui kiirelt toimiv ja eufooriline (4). Uimastisõltuvus käib käsikäes tihti ka psühhiaatriliste häiretega. Marihuaana sõltuvushäirega inimestel on ka teine psühhiaatriline häire (76% meestest ja 65% naistest) Kõige enam samaaegselt esinev häire on alkoholism (60% meestest ja 30% naistest). Naistel, kel uimastiprobleem, on teisteks levinumaiks häireteks (foobia 29% ja sügav depressioon 28%) (4). 5. MARIHUAANA KUI RAVIM Aastatel 1840 kuni 1900 publitseerisid Ameerika ja Euroopa ajakirjad rohkem kui sada artiklit Cannabis Indica nimelise rohu (praegu tuntud kui marihuaana terapeutiliste väärtuste kohta). Seda soovitati kui söögiisu stimuleerijat, lihasrelaksanti, analgeetikut, uninutit ja kui krambivastast ainet. 1913 aastal soovitas sir William Osler seda kui kõige paremini rahuldavat ravimit migreeni puhuks (3). Tänapäeval on kannabise 4000-aastane meditsiiniline ajalugu peaaegu unustatud. Taime kasutamine vähenes 20
? Arheograafia Arheograafia on ajaloo abuteadus, mis uurib kirjalike ajalooallikate trükis avaldamist, publitseerimise korraldust, põhimõtteid ja meetodeid; see on tihedalt seotud diplomaatika, paleograafia ja ajaloolise kronoloogiaga. Arheograafia kui teadus sündis 17. sajandil. Kujunes kaks koolkonda: · Mauristid benediktiinlased (keskus St. Germain des Prés), kelle kongregatsioon asutati 1618. Idee oli pöörduda tagasi karmi korra juurde; publitseerisid prantsuse kirjandusajalugu, erinevate provintside ajalugu ning mõningaid legende. · Bollandistid jesuiitide õpetatud kongregatsioon (keskus Antwerpenis), kes publitseerisid aastast 1643 kuude kaupa pühakute elulugusid sarjas ,Acta sanctorum' 1675 väitis bollandist Papenbroeck, et mauristid publitseerisid võltsinguid, sellele vastuseks avaldas Jean Mabillon teose ,De re diplomatica', milles ta seletas, kuidas määrata dokumentide autentsust ja päritolu.