- Kui autoreid on 3–6, loetletakse esimesel korral üles kõikide autorite perenimed. Edaspidi esitatakse esimese autori perenimi ja lisatakse sellele lühend „jt“ (või ladinakeelne et al.). - Kui autoreid on rohkem kui kuus, viidatakse juba esimesel korral üksnes esimesele autorile ja kasutatakse lühendit „jt“. Allikate loetelus esitatakse andmed kõikide autorite kohta. Korraga võib osutada ka mitmetele uuringutele. - Viidates sama autori mitmele publikatsioonile, pannakse need ajalisse järjestusse ja eraldatakse üks- teisest komaga. Nt: Eestis on seda propageerinud eelkõige Vaher (1987, 1989, 1992). - Viidates paljude autorite publikatsioonidele, paigutatakse allikad tähestikulisse või ajalisse järjes- tusse ning eraldatakse üksteisest semikooloniga. Mõnikord on oluline tähtsusjärjestus, st kõigepealt nimetatakse peamine allikas, seejärel vähemtähtsad allikad. Nt: Seda seisukohta toetavad mitmed
muutustele vastu. Muutustele vastuseis on sama loomupärane kui pimeduse kartus või Muudatuste juhtimine 8 armumine. Neid reaktsioone ei saa vältida. Need on loomulikud, emotsionaalsed ja paratamatud“. Vastuseis muutustele ilmneb seetõttu, et enamikule inimestest meeldivad kindlad ja tuttavad asjad. Vastavalt Armenakis ja Fredenberger (1997) publikatsioonile on vastupanu loomulik reaktsioon muutuste katsetele. Mõistes seda protsessi inimeste puhul, kes on muudatuste olukorras, aitab see vähendada negatiivseid tagajärgi (Bringselius, 2014). Väga palju on erinevat kirjandust, mis pöörab tähelepanu individuaalsele valmidusele muutuste suhtes, kus eeldatakse, et traumat on varakult välditud või vähendatud. Näiteks räägitakse psühholoogilisest seisundist, kus organisatsiooni liikmeid meelestatakse positiivselt
.. 2002). - Kui ühel leheküljel viidatakse ühele ja samale allikale mitu korda järjest, võib (nt pika nime või pealkirja puhul) pärast esimest viidet kasutada järgmistel kordadel sõna ,,samas", nt: (samas: 12). (Kasutusel on ka ladinakeelne lühend Ibid. (ibidem samas kohas), kaldkirjas ja punktiga, nt: (Ibid.: 12)). Korraga võib osutada ka mitmetele uuringutele. - Viidates sama autori mitmele publikatsioonile, pannakse need ajalisse järjestusse ja eraldatakse üksteisest komaga. Nt: Eestis on seda propareerinud eelkõige Vaher (1987, 1989, 1992). - Viidates paljude autorite publikatsioonidele, paigutatakse allikad tähestikulisse või ajalisse järjestusse ning eraldatakse üksteisest semikooloniga. Mõnikord on oluline tähtsusjärjestus, st kõigepealt nimetatakse peamine allikas, seejärel vähemtähtsad allikad
ettepoole: Paljud uurijaid (Kuusk, 2001; Kask, 2003; Mänd, 2005) on leidnud, et... Sama autori erinevatele töödele viidates nime ei korrata, tööde ilmumisaastad eraldatakse semikooloniga. Samal aastal ilmunud erinevad publikatsioonid eristatakse aastaarvule väikese tähe lisamisega: (Kask, 2001a; 2001b) või: Kask (2001a; 2001b) väitis, et ... Kui autoritel on sama perekonnanimi ning viidatakse sama aasta publikatsioonile, lisatakse viitesse initsiaalid: (Kask, A., 2000; Kask, O., 2000) Kui originaalpublikatsiooni ei ole võimalik kasutada, tuleb viidata sellele läbi teise publikatsiooni (kaudne viitamine) järgmiselt: Kask (2001; Kuusk 2002 järgi) leidis, et ...; või ... (Newton, 1987; ref. Rattiste, 1996). Kaudsest viitamisest püütakse maksimaalselt hoiduda, kui seda on ikkagi tehtud, siis tuuakse kirjanduse loendis ära kaudselt viidatud allikate
tähelepanu sai kõige rohkem ülal vasakul leiduv tekst: "Pärast pikka reisi Gröönimaalt lõunasse Lääneookeani kaugemaisse tundmatutesse osadesse 11 avastasid teekaaslased Bjarni ja Leifr Eiriksson läbi jää lõunasse purjetades jumala tahtel uue, väga viljaka maa, kus leidus isegi viinapuid, mispärast nad andsid saarele nimeks Vinland..." (Ceram 1978:22). * Lisa 2. (Joonis 1, 2 ja 3) 1965. aastal järgnenud publikatsioonile "The Vinland Map" kirjutab Vietor : "Vinlandi kaart on mõlema Ameerika kõigi osade vanim tuntud ja kindlaks tehtud kartograafiline kujutus ja sisaldab nii üllatavalt täpse Gröönimaa kontuuri, et ta väga hästi võiks olla praktiliste kogemuste alusel tehtud. Kui see osa kaardist on valminud põhjas, tõenäoliselt Islandil, nagu mr. Skelton oletab, siis kujutab see endast muistse Põhjamaade kartograafia ainsat säilinud näidist. Juhul kui neid
annaabi.ee 
