2007 Tallinna vapimärk 3. Kokkuvõte 15 Eesti peaministriteks on olnud Edgar Savisaar, Mart Laar, Andres Tarand, Tiit Vähi, Mart Siimann, Siim Kallas, Juhan Parts ja Andrus Ansip. Kõik peaministrid on olnud erinevates erakondades, v.a Siim Kallas ja praegune peaminister Andrus Ansip, kes on Eesti Reformierakonnas. On olnud ka Isamaaliidus, Eesti Rahvarindes ja Res Publicas. Selles uurimustöös sain teada, millal ja kus on nad sündinud, mis erakonnas nad olid, natuke nende isiklikust elust, mis haridus neil on ning kus on nad töötanud. Mõnel peaministril oli ka palju tunnustusi ehk siis ordeneid. Samuti sain teada, et kõik peaministrid on abielus peale Mart Laari ja Juhan Parts on nüüd lahutatud. 4. 16 Kasutatud Kirjandus [1] 9
annab juhiseid metsaseaduse rakendamiseks ja metsakorralduse protseduurideks riiklikes metsades. Tegevuseks on ka erinevate huvigruppide kaasamine metsandusalastesse tegevustesse. (FAO 2010) Avaliku Metsa Majandamise Seadus, mis tuli välja aastal 2006, sätestas Brasiilia Metsateenistuse vastutavaks (Keskkonnaministeeriumi allüksusena) jätkusuutliku metsamajandamise eest. Veel anti neile vastutus tegeleda Riikliku Metsaregistriga (Cadastro Nacional de Florestas Publicas). Riikliku Metsaregistri eesmärgiks nagu Eestiski on koguda ja hoida metsanduslikud geoandmed ühes andmebaasis, et lihtsustada järelevalvet ja majandamist. Peamine vahend, mida Brasiilia Metsateenistus kasutab, et säilitada jätkusuutlik metsaareng ja –majandamine on metsas tegevusloa andmine kohalikele kogukondadele ja huvigruppidele. Üldistaval öeldes on nii, et kohalik kogukond (enamasti põlisasukad) saavad riigilt metsa, mida nad siis majandavad, saades riigilt abivahendeid
ÄRIMEHED Tiit Vähi sai 95 aastal R. Paksas POLIITIKAS peaministriks kui V. Uspahrih poliitik, aga tegelikult oli ta juba enne ettevalmistunud. 1999 Jüri Mõis, siseministriks, endine pankur see tähistab ärimeeste tulekut poliitikasse. Olari Taal 2002- 2003 Res Publicas Oliver Kruuda, üritas ka poliitikasse tulla, aga ilmselgelt ei tulnud välja. Lukas üritas ka saada Tallinna linnapeaks, aga siis tal ei õnnestunud. Ta oli üks esimesi, kellel oli vaist, ta sai esimeses hääletusvoorus edasi teise.
· Osades riikides on lubatud ka nö kollektiivne erakondlik kuuluvus (nt mõni tuletõrje depoo kollektiiv kuulub mõnda erakonda). Eestis on lubatud vaid individuaalne kuuluvus (nt iga depoo liige võib kuuluda eri erakonda) · Enim naisi on Rahvaliidus (tervelt 57%). Selle põhjuseks on see, et Rahvaliiduga ühines kunagi selline liit nagu Perede ja Pensionäride Liit. Ka Keskerakonnas on palju naisi. Päris palju oli ka Res Publicas. · Kõige rohkem noori on Reformis ja vähim SDEs Erakondade klassifikatsioon · Vasak-/parempoolsuse skaala. Lähtub riigi rollist ühiskonnas(suur riigi roll = vasakpoolsus; väike riigi roll = parempoolsus) · MRP uurib seda (ei ole Molotov-Ribbentropi pakt) erakondade programmide alusel o 56 eri kategooriat (13 vasak, 13 parem) o Aluseks laused programmidest · Erakonnad eristusid tugevalt 1990ndate lõpus Kagu-Aasia kriisi tulemusel, aga pärast
annaabi.ee 
