Oimuluumine jätke- processus temporalis Silmakoobasmine pind- facies orbitalis HÄBEMELUU (os pubis) (peas) Häbemeluu osad on ülemine häbemeluuharu (ramus superior ossis pubis) ja alumine häbemeluuharu (ramus inferior ossis pubis). Häbemeluu ja niudeluu ühendumiskohta tähistab ülalpinnal niude-häbeme kõrgend (eminentia iliopubica). Häbemeluuköbruke (tuberculum pubicum). Häbemeluuhari (crista pubica). Häbemeluu harude vahel paikneb sümfüüsmine pind (facies symphysialis). ISTMIKULUU (os ischii) (peas) Istmikuluu koosneb istmikuluukehast (corpus ossis ischii) ja istmikuluuharust (ramus ossis ischii). Istmikuluukeha- ja haru vahel on istmikuköber (tuber ischiadicum). Istmikuköbrust kõrgemal on istmikuluuoga (spina ischiadica). Väike istmikuluusälk (incisura ischiadica minor). NIUDELUU (os ilium) (peas)
auricularise vahel - Lameliiges - Teljetu, libisemine Sidemed: - Lig. iliolumbale (5 nimmelüli pr. transversused -> crista iliaca - Lig. sacrotuberale (sacrumi alumine ja os coccyxi ülemine osa->tuber ischiadicum) 10 - Lig. sacroiliacum anterius ja posterius - Lig. sacrospinosum (sacrum, os coccyx- > spina ischiadica) Veel ühendusi: · Symphysis pubica: Moodustub ees keskjoonel os pubiste (facies symphysialiste) ühendumisel. Kiudkõhreliste plaatide vahel on lõhe, õõs on täidetud vedelikuga. · Sündesmoosid (lisaks eelpool nimetatud sidemetele): Membrana obturatoria, mis täidab foramen obturatumi. · Sünostoosid: Os iliumi, os ischii ja os pubise vaheline luuline liidus. Art. Lumbosacralis (lumbosakraalne liiges L1-S5 vahel) - Paariline lameliiges
Radiaalarter ehk kodarluuarter (a. radialis) palpeeritakse randme palmaarsel pinnal, kodarluu distaalse otsa kohal. Radiaalarterit palpeeritakse tavaliselt üle kahe aasta vanustel lastel (Hockenberry & Barrera 2007). Joonis 5. Radiaalarteri ehk kodarluuarteri (a. radialis) palpatsioon. Femoraalarter ehk reiearter (a. femoralis) palpeeritakse kubemesidemest (l.inguinale) kaudaalsel poolel, niudeluu eesmise osa (spina iliaca anterior) ja häbemeliiduse (symphysis pubica) vahelise sirge keskosas. Reiearerit tuleb palpeerida kõigil lastel välistamaks kaasasündinud südameriket (Novak 2006, Shelswell & Bentley 2007, Hockenberry & Barrera 2007). Kui esimese 24-48 elutunnil pole seda võimalik teha 11 (suure sünnikaaluga, aktiivsetel lastel) tuleb femoraalpulssi kontrollida päev või kaks hiljem (Tunell 1998). Joonis 6. Femoraalarter ehk reiearter (a
Selle moodustavad luuline vaagen ning lihaste struktuur ja sidemed. Luuline vaagen koosneb puusaluudest (ossa coxae), mille moodustavad niudeluu (os ilium), häbemeluu (os pubis) ja istmikuluu (os ischii), ning ristluust (os sacrum). Sellele liitub all õndraluu (os coccygis), mis aga ei kuulu enam vaagnaringi juurde. Puusaluud asuvad ristluu külgedel ja on sellega ühendatud ristluu-niudeluu liigese (articulatio sacroiliaca) abil, ees aga häbemeluu liiduseks (symphysis pubica). Puusaliigeste külgedel puusanapas (acetabulum) kinnituvad mõlemal pool reieluud. Ristluu ülemine osa ja niudeluud moodustavad suure vaagna. Sellest piirjoonega eraldatud alumist osa, mis koosneb rist-, õndraluust ning häbeme- ja istmikuluudest, nimetatakse väikeseks vaagnaks. Vaagnavigastuste korral omavad tähtsust eelkõige vaagnaelundid, nimelt kusepõis (vesica urinaria), kusiti (urethra), pärasool (rectum), emakas (uterus), tupp (vagina), samuti suured
annaabi.ee 
