Sissejuhatus Meil kõigil on hetked, mil me langeme mõttesse ning mõtleme elu üle. Mõtleme, et leida kas lahendus mõnele probleemile või küsimusele meie elus. Ometigi mingisugune hetk oma mõtetes me takerdume. Kas me ei suuda siis millelegi anda näiteks arvulist väärtust, või me enda mõte takerdub, või satume me hoopis mõne paradoksi otsa. Kuna vägagi aktuaalne teema puberteediealistele on suhted, toon ma ka ühe näite sealt. Tavaliselt näevad poiss ja tüdruk suhtes üksteist endast parema ning ilusamana. See tähendab, et tüdruk arvab, et poiss on ilusam ning parem, ning poiss arvab, et tüdruk on parema südamega ning ilusam. Nii mõnegi suhte põhjal vastavad need mõlemad väited tõele, nüüd aga on küsimus, et kumb neist siis on parem või ilusam, nende endi arvamuste põhjal? Tüdruk on ju ilusam ja parem, sest poiss ütles nii.
Terve see poeem on metafoor, kurbuse üksinduse ja eemaletõugatuse ja võõrdumkise kohta. Iga inimene mingil hetkel suudab sellega samastuda. Milleks näidata koledust ja elu pahupoolt? Tänapäeval tehakse filme, kirjutatakse luletusi, laule, maalitakse maale jms, mis pürgivad selleni, et näidata inimest ilma ilustusteta, haledana ja ei säästeta meid ka jälkidest detailidest. Mõned neist luuakse selleks, et see ,,läheb peale" depressiiivsetele/suitsiidsetele puberteediealistele; mõnes sellepärast, et autor ise on depressiivne; ja mõned selleks, et inimesed midagi sellest õpiks: näiteks psühholoogiline draama. Baudelaire tahab nende poeemidega näidata ilu ja ideaali (elu ja elamine, mis on väärt midagi) läbi millegi mis ei ole ni ilus ja ideaalne. Selles raamatus esinevad absurdsed, kurvad olukorrad, inimeste inetud teod ja koledus on nagu appikarje, sellega rahulolematuse väljaütlemine.
Põhilised areneva psühhopatoloogia printsiibid viitavad sellele, et (a) psühhopaatilised omadused võivad esineda erinevalt erinevates arengustaadiumites, (b) täiskasvanute psühhopaatia võib olla erinevate arenguteede produkt, ja/või (c) see, mis lapseeas tundub olevat psühhopaatia, võib areneda millekski muuks kui täiskasvanute psühhopaatia. Arvestades neid põhimõtteid ja neid toetavaid leide, tuleks lastele ja puberteediealistele panna isiksushäirete diagnoose ainult erandlikel juhtudel, mil isiksusehäirelised omadused paistavad olevat valdavad ja püsivad ning mitte iseloomulikud kindlale arengustaadiumile. Siiamaani on olemas vähe kaalukaid ja pikaaegseid tõendeid viitamaks sellele, et isikud, kellele omistatakse psühhopaatilisi tunnuseid lapseeas, jäävad psühhopaatseks ka läbi ülejäänud arengu kuni täiskasvanueani välja. Suuremosa uuringuid keskenduvad suhteliselt
Habe vs mittehabe- mõneti annavad atraktiivust juurde (oleneb ka kultuurist ja habeme kujust, kas on ka vuntsid või ei ole jne). Habeme ja vuntside abil saab (vist mõnedes kultuurides) seksuaalselt veetlevam olla- annab veetlust juurde, samas saab neile mõnelt poolt ka positiivseid hinnanguid. See on tähtsi aspekt vaatlemaks seda, kuidas habeme olemasolu mõjutab meie hinnanguid inimesele. Karvad kehal piirkondades, mis on vastandiks meessoole või naissoole, on puberteediealistele ängistavaks. Nendega on palju muret ja vaeva. Keha karvade olemuse ja välimuse tähtsused algavad juba juuksevärvist. 4. Huulepulga kasutamine. Huulepulka kasutavaid naisi on peetud pigem rahulikeks, enesekindlateks, huvitatuiks vastassoost. Samas on mehed pidanud ka huulepulka kasutavaid naisi kergemeelsemateks. Tüdrukud näitavad hullepulga kasutamisega varjatult (nad ise ei teadvusta seda) oma kuuluvust sellesse soogruppi, millesse nad kuuluvad.
annaabi.ee 
