- Piksidemete prast kvemad kui termoplastsed polmeerid - Bakeliit , polster, ff-vaigud ELASTOMEERID: - elastsis saavutatakse ulkaniseerimisel vi mne muu meetodiga - ahelate vahel elastsed piksidemed - snteetiline kumm LISANDID PLASTMASSIDES - PEHMENDAJAD - stabilisaatorid - antistaatilised lisandid -pigimendid0 - titematerjalid - lisaained tdeldavuse parandamiseks Plastmasside omadused : - kergus - 0,6 - 1.5 g/cm3 - lbipaistvus (optika) - isolatsiooniomadused - keemiline psivus - veepsivus - hrdetegur - elektri ja soojusjuhtivus - kasutustemperatuur : -10+170 kraadi ( -80+270) kraadi POLVINLKLORIID: - levinuim polmeer - lahustitele vastupidav - vhene kuumakindlus ( 100kraad) - vga jik , kasutatakse koos plastifikaatoritega - Tugevasti plastifikseeritud PVC - kunstkanhk , reliin POLETLEEN : - Lbipaistev , elastne - vastupidav lahustitele - lisatakse stablilisaatoreid sest vananevad kiiresti. - tehnoloogiliselt eristatakse madalsurve- ja krgesurve PE POLSTPROOL :
Interfaas - pristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi vi meioosi) vahele jv eluperiood. Karokinees - rakutuuma jagunemine. Kollakeha - folliikuli jnused, millest munarakk on ovulatsiooni kigus vljunud. Kviniidid - niitjatest valkudest koosnevad moodustised, osalevad kromosoomide tpses jaotamises moodustavate ttarrakkude vahel. Meioos - raku jagunemise viisi, mille kigus kromosoomide arv ttarrakkudes vheneb kaks korda. Mitoos - pristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Ontogenees - he isendi areng viljastumisest surmani ehk tema individuaalne areng. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist kpse munarakuni. Ovolatsioon - kpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutskkel - pristuumse raku eluring he mitoosi lpust lbi interfaasi jrgmise mitoosi lpuni. Ristsiire - homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel vrdse pikkusega osi. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist kpse spermini.
Mitoos- eukarootse ehk pristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Rakutskkel- rakutskliks nimetatakse raku eluringi he mitoosi lpust lbi interfaasi jrgmise mitoosi lpuni.Interfaasi kestus sltub rakutbist ja rakukoe fsioloogilisest aktiivsusest. Vivad muuta ka keskkonnatingimused. Interfaas-Interfaas on pristuumse raku kahe jagunemise vahele jv eluperiood.Interfaasis toimuvad philised raku ainevahetusprotsessid, organellide arv suureneb, toimub makroergiliste ainete sntees, kahestuvad tsentrioolid(looma rakkudes)
1905 John Wood (ing) kildumatu klaas 1908 Gladstone Adam kojamehed 1927 Storage Battery Co autoraadio 1958 Niels Bohlin turvav VOLVO 1969 turvav kohustuslik Tehh 1982 Bosch ABS pidurid 1981 hkturvapadi Mercedes-Benz 1983 naastrehvid Denver Boots 1985 Volvo libisemisvastane veoju ETC Ehitusmaterjalid EHITUSMATERJAL-looduslik, tehislik vi snteetiline materjal, mis oma omaduste poolest sobib ehitiste ja rajatiste loomiseks. Nuded: *Peab sobima ehitamiseks *hilduvus teiste materjalidega *Psivus keskkonnas *Hgeenilisus *keskkonnaohutus *Hind *Kvaliteedi kllaldane psivus ajas *Esteetilised Ehitusmaterjalid: a)Looduslikud materjalid: 1)kivimid (graniit, vilk, savi) 2)orgaan materjalid (puit) 3)mineraalid (paas, liiv) b)Tehislikud materjalid: 1)anorgaan. materjalid (tsement, klaas) 2)orgaan. materjalid (puidust materjalid 3)snteetilised materjalid (plastid jne) Keraamika Tootmine Tooraineks Al rikas savi ja lisandid Vormimine Kuivatamine Pletamine Glasuurimine
ja kohandumisvime alaneb, raskematel juhtudel on tagajrjeks haigus. Lbiplemissndroom-tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samavrd pole tal kuigivrd phjust rahuloluks. Eriti mjutab see selliseid inimesi, kes on tl esialgu vga agarad ja innukad, tugevalt motiveeritud ja vibolla ka idealistlikud(politseid, petajad). Isiksus-teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab mina teaduskitumise suhteline psivus ja vime reguleerida ennast ja suhteid mbritseva keskkonnaga. Pshhoanaltiline koolkond-rhutav alateadvust ja lapseplve kogemusi. Kognitiivne koolkond-inimene on ppimise ja kogemuste tulemus. Humanistlik koolkond-inimene on pidevalt arenev olend, philoomuselt hea. Tunnusjoonte teooria-rhutavad prilike joonte omadusi. Eysenck- temperamendi teooria edasiarendaja, ti vlja 2 phidimensiooni, mis kirjeldavad isiksust 1)stabiilsus-neurootilisus, 2)ekstravertsus-introvertsus.
Emaroll on ajaloo vltel olnud naise heks phirolliks. Naine on emana kigepealt keegi, kes hoolitseb, rahustab, toidab, vahetab mhkmeid jne. Olles see, kes kannab, toidab ja imetab last, on bioloogilisel emal edumaa suhetes lapsega ja tema eneseteadvus on tavaliselt tugevasti seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Side lapsega tekkib juba lapse kandmise ajal ja suureneb lapse ilmaletulekuga. Emal on jrgneva plvkonna arengus vtmeroll. Oluline lapse arengu seisukohalt on suhete psivus ja tundeline suhtumine lapsesse. 3)arenguperioodid *imikuiga- Tunneb lhna ja eristab lhna jrgi oma ema teistest. pib ra et kisa peale tuleb keegi kohale ja kisa omandab suhtlemise funktsiooni. Teisel elukuul koogamine- laps hlitseb kasutades eelkige tishlikuid. Kolmekuune- naeratab. 8-9 kuusel imikul tekib mlu lhedaste inimeste kohta ja ta hakkab vrastama. Otsustavalt mjutab lapse arengut tema suhe ema/isaga. Thtis on suhtufa igasse imikusse kui inviidi kel on oma eripra ja arengutempo.
ja , st aktiiv- (Wa) ja reaktiivenergia (Wr) aja t jooksul. 7. Kivitusvool ja selle kestvus - kasutatakse elektrivarustuse elementide valikul. Nit lhisrootoriga asnkroonmootoril letab kivitusvool nimivoolu 4..7 korda ja kestab sekundi murdosadest mne sekundini. Kivitusvoolu loetakse ebaoluliseks kui ta kestvus on vike (mned millisekundid). 8. Elektritarbijate smmeetria tase (probleem suurte 1-faasiliste elektritarbijatega). 9. Lineaarsus (elektriahela takistuse psivus he perioodi ulatuses). Mittelineaarsus rikub voolu ja pinge siinuselisust. 10. Treiimid: - pidevreiim; - lhiajaline; - korduv-lhiajaline jne. Kik need reiimid on praktikas mitteregulaarsed. Neid iseloomustatakse keskmiste nitajatega aja t jooksul: - llitustegur; - koormatuse tegur; - kasutustegur. Siin Pk on keskmine vimsus aja t jooksul. Vib theldada, et: .