käitumist mõjutama · 9. 12. elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem · Hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist · Keelelised erinevused Kajakõne ehk ehholaalia · Algab umbes 9. elukuul · Laps imiteerib täiskasvanu kõnet kuigi jutu sisust ei ole võimalik aru saada, kõlab see päris kõne moodi · Õpivad keele kõlalisi mustreid (nagu täiskasvanu võõras keelekeskkonnas) · 11 12 kuu vanuselt lalisevad tihti pseudolausetes kasutavad jutustavate, küsi- ja hüüdlausete intonatsioonimustreid Ühesõnaliste lausungite periood · Esimene sõna kõige sagedamini 10. elukuul (suured individuaalsed erinevused) Eesti lastel tihti aitäh, emme, anna Tähenduse üldistamine ja kitsendamine · Laps osutab sõnaga tervele lausungile või fraasile · Arusaamine käib keeleloomest ees, esimese sõna ütlemise ajaks saab laps aru umbes 20 30 sõnast · Perioodi lõpust (~2-aastaseks saamisest) alates
Enrik on just selllises vanuses, kus laps imiteerib oma vanemaid ja tegevusi, mida ta näeb ja kuuleb ning selle kaudu ta õpib ja areneb. Süüakse putru edasi, aga nüüd hakkas Enrik pead keerutama ja seljataha piiluma. Seljataga oli diivan, kus onu häält kostus. Seepeale patsutas Enrik söögilauale kahe käega ja lalises midagi valjult ja seletades. Raamatus ,,Psühholoogia gümnaasiumile'' on kirjas, et 11.- 12. kuu vanused lapsed lalisevad tihti pseudolausetes: jutustavate, küsi- ja hüüdlausete intonatsioonimustreid kasutades. Eelviimased 5 minutit jätkub söömisega. Enrik sööb ja ütleb ,,mämm-mämm''. Vahepeale mainin, et lapse esimene sõna oli mämm, kui ta oli veidi vähem kui aasta vanune. Raamatus ,,Psühholoogia gümnaasiumile'' on kirjas, et oma esimese sõna ütleb laps sagedamini 10. Elukuul ning seda perioodi nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile või lausungile
20) Kas lapsed õpivad kõnet imiteerides? Mis räägib selle poolt ja mis vastu? Jah, lapsed õpivad keele kõlalisi mustreid enne, kui nad hakkavad öeldu tähendusest aru saama või isegi enne seda kui nad neid ise hääldada oskavad. 9-12. Elukuul hakkab lapse lalin meenutama täiskasvanu lausungite intonatsioonimustreid. Laps teeb järele hääli mida kuuleb. Kuigi sellise ,,jutu" sisust ei ole võimalik aru saada, kõlab see päris kõne moodi. 11-12.kuu vanused lapsed lalisevad tihti pseudolausetes: jutustavate, küsi-ja hüüdlausete intonatsioonimustreid kasutades. Siiski, need lapsed, kes ei imiteeri kõnet, ei jää oma arengus maha imiteerijatest. Kui imiteerimine oleks oluline keele omandamise mehhanism, peaks imiteeritu olema spontaansest kõnest keerukam. Tihti see aga nii ei ole. Imiteeritud jutt peegeldab hoopis lapse keelelist taset. 21) Kuidas mõjutab vanus võõrkeele õppimist ja miks?
20) Kas lapsed õpivad kõnet imiteerides? Mis räägib selle poolt ja mis vastu? Lapsed õpivad keele kõlalisi mustreid enne, kui nad hakkavad öeldu tähendusest aru saama või isegi enne seda kui nad neid ise hääldada oskavad. 9. 12. elukuul hakkab lapse lalin meenutama täiskasvanu lausungite intonatsioonimustreid. Laps teeb järele hääli, mida kuuleb. Kuigi sellise ,,jutu" sisust ei ole võimalik aru saada, kõlab see päris kõne moodi. 11 12 kuu vanused lapsed lalisevad tihti pseudolausetes: jutustavate, küsi-ja hüüdlausete intonatsioonimustreid kasutades. Siiski, need lapsed, kes ei imiteeri kõnet, ei jää oma arengus maha imiteerijatest. Kui imiteerimine oleks oluline keele omandamise mehhanism, peaks imiteeritu olema spontaansest kõnest keerukam. Tihti see aga nii ei ole. Imiteeritud jutt peegeldab hoopis lapse keelelist taset. 21) Kuidas mõjutab vanus võõrkeele õppimist ja miks? Mida hiljem me keelekeskkonda
annaabi.ee 
