Fiidel-lamedapõhjaline ja viiuli eelkäija Rebekk-pirnikujuline kõlakastiga, mängitakse poognaga ja tavaliselt põlvedel, sellel on 3 keelt, poest osta ei saa Harf-pärineb Iirimalt ja Briti saarelt, kõikide pillide kuninganna. Enamasti mängivad naised. Mõned keeled punased ja sinised, et paremini õiget keelt leida. 47keelt, harf on häälestatud nagu klaveri valged klahvid. Harfil on seiste pedaali lauto-araabia päritolu, kitarri eelkäija,ümara põhja ja ära pööratud kaelaga Psalteeriumi-kandle sarnane pill, mängitaks poognaga, näppides või väikeste haamritega keeli lüües Rataslüüra-heli tekitab vändaga pööratav ratas, mis höörub vastu keeli. Heli kõrgusi muudetakse klahvidega,pilli sees on ka keeled,millel helikõrgust muuta ei saa(burdaan) Torupill-valmistatud nahast, pillil on mitu toru,ühel torul muudetakse sõrme avadega helikõrgusi, teised torud mängivad Salmei-oboe eelkäija,kahekordse roo huulikuga
Suurte orelite kõrval on kasutatud ka väikeseid teisaldatavaid pille (positiivorelid) ja ka ühe käega mängitavaid kantavaid oreleid (portatiivorelid). Keelpillides ilmub näpitavate pillide kõrvale ka palju poogenpille, põhilisteks poogenpillitüüpideks on lamedapõhjalise kõlakastiga fiidel ja ümarapõhjalise, pooliku pirni kujulise kõlakastiga rebekk. Näppepillidest on kõige iseloomulikum harf, samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot. Kandlesarnast psalteeriumi võidi mängida näppides, poognaga keeli tõmmates ja ka keeltele lüües. Keelpill oli ka organistrum (rataslüüra, hurdy-gurdy), mille keeled pani kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas, mängija teine käsi sõrmitses klahve, millega muudeti ülemisel keelel helikõrgusi. Puhkpillidest kasutati erinevaid flööte (gemshorn, plokkflööt), levinud oli ka salmei, eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad.
Põhilisteks poogenpilli tüüpideks on lamedapõhjalise kõlakastiga fiidel, ning ümarapõhjalise, pooliku prni kujulise kõlakastiga rebekk. Fiidelist arenes renessansiaegne vioola ja hilisem viiul. Näppepillidest oli kõige iseloomulikum harf, mis tuli mandrile Iirimaalt ja Briti saartelt. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot, mis sai hiljem, 16. ja 17. sajandil, üheks levinuimaks pilliks. Meie kandle samaselt kolm- või nelinurksele kõlakastile pingutatud keeltega psalteeriumi võidi mängida näppides, poognaga keeli tõmmates või ka keeltele lüües. See ainult keskajal tuntud pill oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Keelpill on ka organistrum (rataslüüra, hurdy-gnrdy), mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas ( meenutab leierkasti põhimõtet ). Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemisel keelel helikõrgusi,
Kagu-Aasias. Maatsitrist arenes moldtsitter, mida leidub samuti Aafrikas. Seda harilikult sõrmitsetakse ja see koosneb puupakust, pillikeel on tõmmatud selle kohale edasi-tagasi. Üks tänapäeva Euroopa tsitri esivanemaid on psalteerium, mille eeskujuks oli omakorda 11. sajandil Euroopasse jõudnud Türgi qanun. Psalteeriumid olid mitmesuguse kujuga lamedad kastid, algul ruudukujulised, hiljem kolmnurksed või trapetsikujulised. Psalteeriumi mängiti linnusulest plektroniga, mõnikord ka näpiti sõrmedega, hoides pilli süles või vastu rindu. Qin on hiina 7 keelega rahvuslik tsitter ja ilma roobita näppepill. Qin on kultuuri ja tsivilisatsiooni sümbol. Jaapani tsitrit nimetatakse kotoks ja see ehitati qin'i eeskujul. Jaapanisse jõudis 600 pKr. Kotost räägivad mitmed Jaapani rahvajutud. Suurem osa Euroopa tsitreid, mis on tänapäeval populaarsed Austias ja Lõuna-Saksamaal, on laudtsitrid. Sitar
annaabi.ee 
