jutluses. 2) Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. Missas igal peval korduvaid osi nim. ORDINAARIUMIKS (kohustuslikud igal missal), muutuvaid osi PROPRIUMIKS (lisatakse vastavalt kirikukalendri pevale). RETSITEERIMINE - kige lihtsam teksti esitamise viis, palvete ja phalikude esitamine hel noodil lauldes, tavaliselt vaimulik ANTIFOON - ks sagedaseim laulutp, refrniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele, ajajooksul psalmidest eraldunud. HMN - stroofilise vrsstekstiga laul GREGORIUSE LAUL - hehlne, taktimduta, vabalt hljuv rtm jlgib ladinakeelset proosateksti (harva teistes keeltes vi vabavrsiline) Gregorius Suur viis lbi kirikurefomi, millega veti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lne-Euroopas. Tema htlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu - gregooriuse laulu - aluseks. NEUMA - noodimrk, mis ei thista mitte ksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevad meloodiaelementi
Saab teha järelduse, et 4. sajandi alguseks on suure kristliku krooniku jaoks askeetlik kristlik elu midagi, mis ei ole dekadentlik ega allakäinud, vaid on täiesti auväärne ning kuulub kristliku olemuse hulka. Kui vaadata tagasi varasematesse sajanditesse, siis näha, et 4. sajandi alguses jõutaksegi osaduskonnas toimivasse munkluse vormi. Sajand-kaks tagasi ei olnud askeetlus tingimata kristlik nähtus. Kusagil 3. sajandil on see võtnud esimese vormi, esineb mõiste monachos – psalmidest, kus on mainitud, et Jumal paneb üksildased elama majadesse (askeedid, omaette elavad inimesed). See saab alguse Egiptuse ja Süüria aladelt. Sellest tuleb ka eestikeelne sõna monastiline ehk munklik laad. Kui suureks võib distantseerumine kasvada? Kristlik askees astub 3. sajandil julge sammu – mõtestab saabuvat maailma enda jaoks – see maailm tuuakse enese eluruumi, ehk elatakse üksnes tulevase maailma nimel nõnda, nagu füüsiliselt juba olnuks selles maailmas. See andis
korraldama kontserte sissepääsu eest (üks varasemaid 1839 Lübeckis), ja seal esitati ühel kontserdil näiteks (jälle sama Lübeck) Händeli oratooriumi, Beethoveni Viiendat sümfooniat ja stseeni ühest Glucki ooperist kõik see oli ,,püha helikunst"! Samas, kui protestant Schumann kirjutas ladinakeelse reekviemi, siis kontserdisaali jaoks ja käsitles teksti eleegiliste luuletustena. Kui Brahms kirjutas oma Saksa reekviemi, siis pani ta teksti ise Uuest Testamendist ja psalmidest kokku, ei esine mingit otsest seost kirikliku talitusega aga reekviemi esiettekanne oli ühes Bremeni kirikus. Brahmsi teos esindab just subjektiivset lähtepunkti religiooni suhtes, mitte ei arvesta kiriku kui institutsiooniga. Kompositsioonitehnilises mõttes on siin väga huvitav ja keeruline kolmas osa (sealt 2. alaosa), mis kujutab endast suurt koorifuugat D- orelipunktil lähtuvalt tekstist, kus on juttu sellest, et õiged, päästetud hinged on kaitstuna Jumala käes. Teema 13
London. Keltikangas-Järvinen, L. 2009. Temperament ja kooliedu. Tallinn. Kinnunen, S. 2008. Las ma olen laps. Tallinn. Kogermann, M. 2008. Laste agressiivsus nooremas lasteaiarühmas ja õpetaja reageerimine. TPS diplomitöö. Käsikiri. Kraav, I. 2007. Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn. Kraav, I. 1996. Kui turvaline on lapse elu Eestis. Haridus, 3. Leontjev, A. 1977. Dejatelnost. Soznanije. Litsnost. Moskva. Lewis, C. 1992. Lihtsalt kristlus. Tallinn. Lewis, C. 1994. Mõtteid Psalmidest. Tallinn. Lewis, C. 1998. Tabatud rõõmust. Tallinn. Lewis, C. 2000. Pahareti kirjapaun. Tallinn. Lihhatsov, D. 1993. Playback. Hommikuleht, 6. november. Läänesaar, S. 2007. Laste väärkohtlemine. - Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn. Madise, I. 1992. Maria Montessori. Tallinn. Maide, Ü. 2005. 4-5-aastaste laste mängus väljenduvad kõlbelised väärtused. TPS diplomitöö. Käsikiri. Maslow, R. 2008. Motivatsioon ja isiksus. Tallinn. Maugham, W. S. 2004. Kokkuvõtteks. Tallinn.
annaabi.ee 
