TAIMESTIK Iirised, nagu ka mitmed teised sibullilled on pärit steppidest. Sibulatesse kogutakse vajalikud toiduvarud, et järgmine aasta võimalikult vara õitsema hakata. LOOMASTIK · Umbes 200 aastat tagasi olid rohtlates suured loomakarjad. Seal võis kohata hirvi, gaselle, metshobuseid, eesleid ja saiga-antiloope. · Inimtegevuse tagajärjel on mitmed liigid väljasurnud või on väljasuremisohus (przewalski hobune). · Rohtlates elab palju väikeseid loomi: närilised, vihmaussid, sipelgad, termiidid, kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. · Suurem osa närilistest kaevavad enesele urge, kuhu varjuvad nii vaenlaste kui külma talve eest. LOOMASTIK · Taimtoidulised imetajad: saiga-antiloop, kulan / metseesel, piison. · Lihatoidulised imetajad: koiott ( segatoiduline), hunt, hüään, mäger. · Närilised: suslik, rohtlahaukur, lemming, mutt.
200 aastat tagasi oli rohtlates suurel arvul loomi. Inimtegevuse tagajärjel on nüüd mitmed liigid välja surnud või suremas. Väga tähtis osa on ka närilistel ja putukatel(vihmaussidel, termiitidel, sipelgatel) kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. Mõnedel aastatel kasvav uruhiirte arvukus toob põllumajandusele suurt kahju. Linde mõjutab suuresti elutegevust steppides, sest seal hävitatakse nende pesi ja kasutatakse putukamürki. Praegu väljasuremisohus przewalski hobune. rohtlahaukurid Inimtegevus Rohtlapiirkondi võib vabalt kutsuda maailma viljaaidaks. Peamine mida rohtlates kasvatatakse on nisu. Suuremad rohtlapiirkonnad sobivad hästi karjamaadeks, kus peamiselt kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid. Tänapäeval on rohtlates looduslikku taimkatet säilinud vähestes kohtades. Suurimad probleemid rohtlates on ülekarjatamine, mille tagajärjeks on kõrbed, tugevad tuuled, millest tekivad tolmutormid ja
_ Käitumise baasmehhanismide uurimine _ Kliinilise diagnoosimise aluseks _ Käitumisprobleemide äratundmine _ Loomade kohtlemise õpetamine 4. Veise kodustamine ja selle tähtsus Ürgveis e. tarvas (Bos primigenius) _ 8 000- 2 000 a eKr. _ Kasutus: kultus, töö, liha, nahk, piim 5. Hobuse kodustamine ja selle tähtsus Metshobune (Equus ferus) _ 8 000- 2500 a eKr. _ 5 000 a tagasi- esimesed andmed, et hobuseid kasutati ratsutamiseks _ Przewalski hobune (Equus ferus Przewalskii) _ Kasutus- liha, nahk, piim, töö, kultus 6. Käitumise evolutsioon · Evolutsiooni kolm reeglit 1) Varieerumine- tunnus peab erinema populatsiooni isendite vahel 2) Geneetiline pärandumine- mõned tunnuste erinevused peavad geneetiliselt edasi kanduma 3) Looduslik valik- mõned tunnuste variandid peavad mõjutama ka isendite sigimisvõimet · Optimaalsus ja efektiivsus 7. Kodustamise eeldused _Toitumispüramiidi allosas e. taimtoidulised, v.a
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed
tumerohelised • Kasvukuju: püstine, kasvab kuni 150 cm läbimõõduga • puhmaks • Valgus: päikeseline, poolvari • Muld: niiskemapoolne KOLLANE VÕHUMÕÕK - IRIS PSEUDACORUS • Kõrgus: 70-120 cm • Õied: kollased, 3- 5-kaupa õisikus • Õitsemise aeg: juuni II – juuli I • Lehed: mõõkjad, rohelised, pikad • Kasvukuju: püstine • Valgus: päikeseline, poolvari • Muld: niiskemapoolne toitaineterikas PRŽEVALSKI KOBARPEA - LIGULARIA PRZEWALSKI • Eristub õhuliste, sügavalt lõhestunud, teravsõrmjate lehtedega, peenikeste punakaspruunide varte otsas. Õisikud väikesed, kollased, kogunenud viljapeasarnasesse kitsasse 50 – 70 cm pikkusesse õisikusse, mis on tipust pisut longus. • Optimaalseks kasvukohaks on hajutatud valgusega koht, sest päikeses vajab palju kastmist. Seal kus on probleeme veega, on sobiv istutada niiskesse varjulisse kohta või veekogu äärde. HAMBULINE KOBARPEA - LIGULARIA
annaabi.ee 
