tugev naine. Lilli Jahilo Lilli Jahilo omandas 2005. aastal bakalaureuse kraadi moeja kostüümi kujunduses Norras Oslos ning kolm aastat hiljem magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias moekunsti erialal. Ta on täiendanud ennast kõrgmoe tikandite alal Chanel'i moemajale kuuluvas ateljee Lesage's ning Kreeka vanimas moemajas NikosTakis Lilli Jahilo ateljee Tallinnas Lilli Jahilo ateljee pakub rõivastusalast täisteenust nii pruutidele kui peigmeestele disaineri kavanditest ja kangavalikust kõrgetasemelise teostuseni; positiivsed emotsioonid ning enesekindlus lisaks kõigele! Ateljee Astudes sisse Lilli toredasse ateljeesse Tallinnas Veerenni tänaval Loomeinkubaatoris, tervitab seinatäis kavandeid, inspireerivaid fotosid ja kogumik pilte tema vanavanatädist. Õmblusmasin ühes nurgas, teises tohutu suur laud juurdelõikuse tarvis, niidirullid siin seal, niidijupid põrandal
Aastatel 1500500 eKr leidus Vahemere rannikul leiduvas kunstis ka palju kujutisi naistest, kes kandsid hennaga tehtud kehamaalinguid. See varajane ühendus noorte naiste, viljakuse tähistamise ja henna vahel oli ka ilmselt algus sellisele tradiotsioonilisele ülemaailmsele tähistamisele nagu on Henna Öö. Seda tähistasid algselt rahvad, kelle valdustel hennataim looduslikult kasvas (juudid, kristlased, moslemid jne) ja nad tähistasid sellega abielusid pruutidele ning sageli ka peigmeestele kehamaalinguid tehes. Sammuti värviti hennaga ka lemmikhobuse või eesli kabjad ja saba hennaga. Vanast olid hennamaalingutetegijad madalas sotsiaalses klassis, kuid tänapäeval saab hea ja andekas hennakunstnik selle eest head tasu. Riikides kus naised ei või väljaspool kodu töötada, võivad tegeleda hennamaalingute tegemisega, kuna see amet on seal sotsiaalselt vastuvõetav. ° Hennataime kasutamine
peigmees ise, vaid hoopis nende vanemad. Rõivastus Muhu saarel näiteks rõivastus noorik pulma ajal kolm korda ümber, järkjärgult vanemast ülikonnast uuemasse, kuni ta lõpuks oma ajale vastava komplekti sai. Eriti rõhku pandi pulma ajal pruudi eheterohkusele, sest pidid ju ehted teda kõige ümbritseva kurja eest kaitsma. Põhja-Eestis oli kohati kombeks,et jõukam peigmees kinkis pruudile terve kaelakonna, s.o. sõlest ja keedest koosneva ehte komplekti. Vaesematele pruutidele laenati ehteid. Pulmad Pulm oli suurim pidu kogu omaaegse külaühiskonnas ja seda tuli tähistada võimalikult suurejooneliselt. Pulma tulid nii kaks suguvõsa kui külarahvas. Pidu võis kesta kuni nädala. Pulmas olid pruut ja peigmees tollal üsna vaikivad kõrvaltegelased. Ka nende vanematel ei olnud pulmakommetes erilist osa. Peategelased ja põhilised korraldajad olid isamees ja kaasanaine. Kaasanaine esindas pruudi ja tema suguvõsa, tema abilisteks olid pruuttüdrukud,
Toimetajad ja lugejad nagu üks kogukond. Naisteajakirjad Naistele on palju erinevaid ajakirju, sellepärast toon välja nende erinevad tüübid mõndade nidetega: · Töö ja pereelu jagamine (toimetulek Eesti Naine) · Kodukesksed (koduloomine, kodukaunistamine Pere ja kodu, Kodukiri) · elustiiliajakirjad (tarbimine, karjäär Stiil, Avenüü, Cosmopolitan) On jaotatud ka pere ning kodu-ajakirjad: · Staatuseajakirjad (pruutidele, rasedatele, feministidele, kaalujälgijate New Woman, Ms, Pulmad) · Elustiili-ajakirjad (Cosmopolitan, Bazaar, Buduaar) Meedia ja mehed Kui mõeldakse "meesteajakiri", mõtlevad paljud "porno". Aga tegelikult on meesteajakirjad palju laiema silmaringiga, kui vaid suguelundite eksponeerimine suurelt ja värvilisel. Maailma kõige kuulsamaid trendiajakirju nimetatakse tänapäeval meesteajakirjadeks, kuigi neid loevad ka naised
ilmarahva ees sai pruudist noorik alles siis, kui talle pulmas tanu pähe pandi. (Meri, 2003: 20) Mõned nendest kommetest on säilinud ka tänaseni, näiteks see, et keegi ei tohi noorpaari vahelt läbi minna nende sõidukist väljumisest kuni altari ette jõudmiseni. Ka altari ees jala peale astumine, et hilisemas elus ohjad oma kätte saada, on tegelikult vana komme. Seevastu räbaldunud särgi selga panemine või paelte lahti jätmine, et sünnitamine tulevikus kergem oleks, on tänasetele pruutidele teadmata. Eluviiside ja traditsioonide muutudes on teisenenud ka pulmarõivas. Kui tänapäeval on rahvarõivas erandlik nähtus, siis eelmisel sajandil kandis pulmarahvas veel tavakohast rahvarõivast ja pruudil oli see eriliselt külluslik ja kaunis. Määrava tähtsusega olid pulmas isamees ja kaasanaine koos peiupoiste ja pruuttüdrukutega. Üldlevinud vanema tava järgi sõitsid pruut ja peig kirikusse eraldi ja tagasi juba koos. Kirikusse sõideti kolme hobusega:
annaabi.ee 
