Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pruunvetikat" - 6 õppematerjali

Referaat tselluliidist
5
doc

Referaat tselluliidist

Kosmeetiku Evelin Kivilo arvates on oluline ka toidu madal rasvasisaldus ning liigsete kalorite vältimine, eelistada tuleks linnuliha ja väherasvast kala, köögi- ja puuvilja peaks sööma poole kilogrammi ümber päevas või isegi rohkem, samuti tuleks päevas juua 4 vähemalt 6-8 klaasi vett (Kivilo 2006). Toidu sisse tuleks võimalikult palju sobitada küüslauku, nelki, sibulat. Tablettide kujul tuleks tarvitada veel ka pruunvetikat, koeensüümi, letsitiini ja hõlmikpuud. KOKKUVÕTE See teema oli minu jaoks üllatavalt huvitav, sest materjali otsides sain väga palju teada vanarahva meditsiinist ja sellest, kuidas enda nahk võimalikult pehme ja sile hoida. Tselluliidiga võitlemiseks on olemas väga palju erinevaid vahendeid ja neid tuleb aina juurde. Iga inimene peaks leidma endale sobiliku vahendi või meetodi, mis just neile kõige paremini sobib.

Eesti keel → Eesti keel
15 allalaadimist
Vetikad Kaugidas esitlus
11
ppt

Vetikad Kaugidas esitlus

nad rohkem joodi kui ükski teine looduslik aine. Kõige rohkem kasu toovad inimestele lehtadru Laminaria liigid, mida nimetatakse ka merikapsaks. Ammustes aegadest alates kasvatatakse lehtadru ka toidutaimena. Temast valmistatakse mitmesuguseid toite, suupisteid ja maiustusi. Lehtadru kuulub ka mõnede suppide ja salatite koosseisu. Nüüdisajal valmistatakse lehtadrust drazeekomme, mida soovitatakse tarbida joogivaeguse korral joogivees ja toidus. Vetikate Kasutamine Toiduks Pruunvetikat kasutatakse agari valmistamisel. Agar on aine mis annab tarrendi, mida kasutatakse laialdaselt ka pagarija kondiitritööstuses, sest leib ei tahku nii kiiresti, kui tainale pole lisatud pisut agarit, mis seob kaua vett. Jaapanis söödavatest vetikatest on kõige tähtsam Porphyra, Jaapani keeles Amanori. Amanori müügist saadav tulu ulatub 28 miljoni dollarini aastas. Kokkuvõte ·Vetikad on aegade jooksul väga vähe muutunud ·Toituvad autotroofselt

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Meri kui ökosüsteem
8
docx

Meri kui ökosüsteem

laht ning idas Soome laht. Talvel jäätuvad lahed peaaegu täielikult, mere keskosas on aga jääd harva. 2.3.2 Hoovused Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest. Veetaset alandavad idatuuled ja tõstavad läänetuuled. Lained on tavaliselt 1-2m kõrged, tormide ajal aga 4-10m. Looded on Läänemeres alla 10cm. 2.4 Taimestik ja loomastik 2.4.1 Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene, levinumad on vetikad. Kõige rohkem levib punavetiktaimi ning pruunvetikat (põisadru). Õistaimedest levib Eesti rannikualadel meriheina perekonna liike.¹ 2.4.2 Loomastik Läänemeres on rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike, sest vesi on ookeaniliikidele liiga mage ning mageveeliikidele liiga soolane. Rohkelt leidub riimveega kohastunud karpe ning kalasid, imetajatest hallhülgeid ja viigreid. Peamised püügikalad on räim, kilu, lest ja tursk. Viimase sajandi jooksul on Läänemerre tunginud rohkelt võõrlikke ning nende levik on

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
Liik
7
rtf

Liik

kaugemate populatsioonide omad. Mõnel juhul võib olla füüsiliselt võimatu sama liigi loomadel paarituda. Siinkohal on tegemist aga inimese sekkumisega morfoloogilistesse muutustesse ja seetõttu on see bioloogilisest liigikontseptsioonist välja arvatud. Horisontaalne geeniülekanne teeb liigi defineerimise veelgi keerukamaks. Liikide arv 2010. aasta andmetest lähtuvalt: Kirjeldatud eukarüootide liikide arv 1,7 miljonit, sealhulgas: · 3067 pruunvetikat, · 321 212 taime, sealhulgas: · 10 134 puna- ja rohevetikat, · 16 236 sammalt, · 12 000 sõnajalgtaime ja osja, · 1021 paljasseemnetaime, · 281 821 katteseemnetaime; · 31 496 seent; · 17 000 samblikku; · 1 367 555 looma, sealhulgas: · 1 305 250 selgrootut, millest: · 2 175 koralli, · 85 000 limust, · 102 248 ämblikulaadset, · 47 000 vähilist, · 1 000 000 putukat,

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
Looduslik kätehooldus
17
odt

Looduslik kätehooldus

Valida tuleks õrnad ja looduslikud kätepuhastusained, mis ei kahjusta nahka. Pärast pesemist kandke nahale niiskuse säilitamiseks kreem. Kätepuhastajad ravimtaimedest Teraline käteseebi asendaja: 250 ml peeneks jahvatatud maisijahu või kaerahelbeid 500 ml valget kaoliinsavi, pulbrina 60 ml peeneks jahvatatud mandleid 30 ml kuivatatud lavendliõisi, pulbrina 30 ml kuivatatud roosilehti, pulbrina mõned tilgad eeterlikku õli omal valikul näpuotsatäis pruunvetikat näpuotsatäis C ­ vitamiinipulbrit (valikuline) E ­ vitamiinikapsli vedel sisu (valikuline) Segage kõik ained kausis kokku ja kallake segu suurde purki. Säilitage kuivas ja jahedas kohas. Kasutamine: 1. Segage 5-10 ml puhastavat segu veega 2. Segage see pastaks, hõõrudes käsi ringjate liigutustega. Seejärel töödelge eraldi iga sõrme ja käe selga. 3. Loputage jaheda või leige veega. 12 Limonaadised käed:

Kosmeetika → Kätehooldus
55 allalaadimist
Hüdrobioloogia
26
docx

Hüdrobioloogia

Primaarproduktsioon(algproduktsioon e esmasproduktsioon) ja tema protsessid Ookeanis saab toiduahel alguse fotosünteesivatest taimedest. Rannikumeres: mererohtude aasad ja vetikad, mis kinnituvad kõvale substraadile. Nad toodavad esmast produktsiooni. Kiirgusenergia püütakse kinni > kasutatakse orgaanilise aine tootmiseks fotosünteesi kaudu > lagundatakse respiratsiooni e hingamise teel (eraldub energia) või sureb vanadusse (lagundatakse) .Lima kaitseb pruunvetikat ärakuivamise eest. mererohud ­ tõeliselt õitsevad soontaimed, mis kasvavad suhteliselt madalas vees vetikad ­ ei ole klassikalises mõttes taimed, sest neil puuduvad klassikalised struktuurid; on nagu õistaimedki fotosünteesivad organismid, kuid vastupidiselt neile ei õitse; neil puuduvad ka juured; kinnituvad substraadile(midagi kõva, nt kivi) basaalketta või risoididega. Võtavad toidu ümbritsevast keskkonnast läbi rakuseinte

Bioloogia → Hüdrobioloogia
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun