tekib rasust ja pisikestest sarvrakkudest koosnevaid korke, mis ei lase intensiivselt tekkivat rasu enam nahapinnale. Eritis koguneb näärme viimajuhas ja paisutab ka nääret ennast. Väga lühikese ajaga toimub selles massis põletikku tekitavate bakterite kolonisatsioon ning ööpäeva pärast on punetav vistrik juba silmale nähtav. 1.4Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlidk ultraviolettkiirguse suhtes. Ultraviolett A (320...380 nm) on võrdlemisi nõrga toimega, kuigi pruunistab natuke nahka. Ultraviolett B (280...320 nm) mõjub tugevasti, põhjustades punetust ja muid naha muutusi. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab lagunema ja elastiin jäigastub. Päevitus (melaniini teke) üksi ei kaitse nahka
ja erinevatel abiprotsessidel nagu näiteks rasva sulatamine, gratineerimine jne. Mikrolaineahjus toidu sulatamis-, kuumutus- ja küpsetamisaeg on lühike. Valmimisajad kõiguvad mõnest sekundist mõne minutini. Küpsetamistemperatuur on 100 kraadi või vähem, nii et roog ei pruunistu ilma abivahenditeta. Mõnedele ahjudele on saadaval nn pruunistamisaluseid ja pruunistamisnõusid. Need on keraamilisest spetsiaalmassist, mis akumuleerib soojust eelkuumutuse ajal ja pruunistab roa pinna. Mikrolainetega küpsetatavad küpsetised on heledad ja liha hall kui seda eraldi ei pruunistata. Köögiviljad on värske värviga ja kalade maitse säilib. Tööpõhimõte, ehitus Mikrolained on lühilainelised elektromagnetilised võnked, mille lainepikkus ja võnkesagedus on raadiolainete sarnased. Mikrolaineahju tähtsaim osa on magnetron, milles elektrivool muutub mikrolaineteks. Lained peegelduvad ahju sisemistelt metallseintelt toidusse.
äärmiselt olulised. · Pigmendilaigud- enamasti on need ise nooruses tekitatud, kui näonahk on olnud ebapuhas ning seda on alailma traumeeritud, nii et nahk on pidevalt katki ja põletikukolletega. Pahatihti kiputakse seda muret ravima päikese ja solaariumiga. Kui katkine nahk puutub kokku UV-kiirgusega, tekib sügav põletus ja naha pigmendi eest vastutavate rakkude kahjustus, mis noores eas ei pruugi avalduda. Päike on antibakteriaalne, võtab ära põletiku, peamiselt aga pruunistab nahka. Pruuni naha alt aga ei paista punane põletikuline nahk välja ja tekib visuaalne ilustav efekt. Pigmenti moodustavad rakud, mis juba kord kahjustatud, kahjuks enam ei taastu ning aastaid hiljem, saades uue UV-ülekiirguse, tekivad ootamatult pigmendilaigud. Kortsude tekkimist soodustavad veel: ebatervislikud eluviisid: suitsetamine, halb toitumine, ebapiisav uneaeg; kõrge stressitase: pikaajaline stress suurendab vabade radikaalide hulka, need
tekib rasust ja pisikestest sarvrakkudest koosnevaid korke, mis ei lase intensiivselt tekkivat rasu enam nahapinnale. Eritis koguneb näärme viimajuhas ja paisutab ka nääret ennast. Väga lühikese ajaga toimub selles massis põletikku tekitavate bakterite kolonisatsioon ning ööpäeva pärast on punetav vistrik juba silmale nähtav. 1.5. Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlidk ultraviolettkiirguse suhtes. Ultraviolett A (320...380 nm) on võrdlemisi nõrga toimega, kuigi pruunistab natuke nahka. Ultraviolett B (280...320 nm) mõjub tugevasti, põhjustades punetust ja muid naha muutusi. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab lagunema ja elastiin jäigastub. Päevitus (melaniini teke) üksi ei kaitse
mullad neile ei sobi, sest elupuu on põuatundlik (L. Aavik 2010). Väetamine on soovitatav kevadel. Elupuid tuleb kasta rohke veega vähemalt kord nädalas põuasel ajal, et nad oma elujõulist välimust ei kaotaks ja kollaseks ei tõmbuks. Elupuu alla võib lisada multsi, et puudealune umbrohust vaba hoida. Talvel-varakevadel on kõige olulisem elupuid kaitsta päikese eest. Selle vältimiseks tuleb puud katta õhukese heleda riidega või võrguga ümber mähkida. Päike pruunistab elupuu rohelisi osi (Calmia OÜ). 36 Kasutatud kirjandus 1. H. Kukerpuu http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kukerpuu.htm http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/339 2. Suur läätspuu Aiasõber. 2011. Suur Läätspuu kasvutingimused: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/353- (03.05.2012) Calmia OÜ
annaabi.ee 
