Kas lapse emal oleks põhjust see otsus vaidlustada? 6. Vanemate vererühmad on 0 j AB. Millise vererühmaga võivad olla lapsed? Määra kõigi isikute genotüübid? MENDELI DIHÜBRIIBNE RISTAMINE 7. Pruunisilmse tumedajuukselise mehe ja sinisilmse heledajuukselise naise lapsed olid kõik pruunide silmade ja tumedate juustega. Milliste tunnustega ja millise tõenäosusega võivad olla lapselapsed. Kui pruunisilmse tumedapäise tütre mees on samuti pruunisilmne ja tumedapäine ning mõlema tunnuse suhtes heterosügoot. A brünett , a blond, B pruunisilmne , b - sinisilmne 8. Mõlemal vanemal on vererühmad AB, Rh+. Millise tõenäosusega võiks neil sündida poeg vererühmadega B, Rh? Milliste vererühmadega lapsi ja millise tõenäosega võib selles peres veel sündida? AB- IAIB; B- IBIB või IBi; reesuspositiivne( Rh+)- R; reesusnegatiivne (Rh-)- r 9
1. Hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega. Perekonnas on hemofiiliahaige tütar. Milliseid lapsi ja millise tõenäosusega võib sellesse perre veel sündida? Koostage pärandumisskeem. 2. Pruunide silmadega mees on abielus sinisilmse naisega. Neil on pruunisilmne tütar, kes on abielus sinisilmse mehega. Millise silmavärvusega lapsi ja millise tõenäosusega võib tütre peres sündida? Koostage pärandumisskeem! 3. Albinism on inimesel tingitud retsessiivsest alleelist a, normaalne pigmentatsioon selle geeni dom. Alleelist A. Normaalse pigmentatsiooniga vanematel on albiino laps. Milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on norm. pigmendiga? Koostage pärandumisskeem. 4
Monohübriidse ristamise korral vanemad erinevad ühe tunnusepaari poolest. Mendeli I seadus - erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimene põlvkond ühetaoliselt heterosügoot. Mendeli II seadus heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 lahknemine. Sinisilmne mees abiellus pruunisilmse (homosügoot) naisega. Mis värvi silmadega sünnivad nende lapsed? Koosta ristamise genotüübiline skeem! P: aa x AA a - sinisilmne A pruunisilmne Vastus: Lapsed on kõik pruunisilmsed Mendeli III seadus sõltumatu lahknemise seadus. Dihübriidne ristamine Tunnuseid määravad geenid asuvad erinevates kromosoomides Lahknemissuhe kahe tunnuse suhtes- 9 : 3 : 3 : 1 Heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus. Domineerimist ei esine. Suguliiteline pärandumine: X ja Y kromosoomides on geenid, mis määravad sugutunnuseid Sugukromosoomides olevaid geene, mis ei määra sugutunnuseid, nim. suguliitelisteks geenideks.
Vastus: F1 põlvkonnas on oodata valge-pruunikirjusid merisigu. F2 põlvkonnas on oodata tõenäosusega 50% valge-pruunikirjusid ja 50% valgeid merisigu. 5. Joonisel on kujutatud sugupuu, kus esineb daltonism. Määra kõigi isikute genotüübid. Tähistan D- terve alleel, d-daltonismi määrav retsessiivne alleel. 1- XdY 2-XDXd 3- XDY 4- XhY 5- XhXh 6- XHY 7- XHY 6. Paremakäeline sinisilmne mees abiellus vasakukäelise pruunisilmse naisega. Perekonnas on paremakäeline pruunisilmne tütar. Tütar on abielus mehega kes on vasakukäeline ja siniste silmadega. Milliste fenotüüpidega lapsi ja millises suhtes võib selles peres sündida? Tähistan A- pruunisilmsus (sest see on dominantne tunnus) ning a- sinisilmsus (sest see on retsessiivne tunnus). B- parem, b-vasak Tütar Tütre mees AaBb aabb genotüübid A a B b a a b b gameedid AB Ab aB ab ab ab ab ab ab AB AaBb Ab Aabb aB aaBb
Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine. Ä-pruun, a-valge. F1: Äa aa I põlvkonna genotüübid Äa a a gameedid Äa Äa aa aa II põlvkonna genotüübid Vastus: F1 põlvkonnas on oodata valge-pruunikirjusid merisigu. F2 põlvkonnas on oodata tõenäosusega 50% valge-pruunikirjusid ja 50% valgeid merisigu. 5. Paremakäeline sinisilmne mees abiellus vasakukäelise pruunisilmse naisega. Perekonnas on paremakäeline pruunisilmne tütar. Tütar on abielus mehega kes on vasakukäeline ja siniste silmadega. Milliste fenotüüpidega lapsi ja millises suhtes võib selles peres sündida? Tähistan A- pruunisilmsus (sest see on dominantne tunnus) ning a- sinisilmsus (sest see on retsessiivne tunnus). B- parem, b-vasak Tütar Tütre mees AaBb aabb genotüübid A a B b a a b b gameedid AB Ab aB ab ab ab ab ab ab AB AaBb Ab Aabb aB aaBb
Koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Pole rakulise ehitusega. Kui peremeesrakus on bakter, siis nimetatakse viirusti bakteriofaagiks. Väljaspool peremeesrakku ei ole nad elusorganismid. 21. Osata ennustada tunnuse pärandusmist vastavalt pärandumistüübile. Näidisülesanded Mõlemad vanemad on pruunisilmsed, neil sündis sinisilmne laps, milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on: a. Sinisilmne b. Pruunisilmne Lahendus: Kuna sündis sinisilmne laps, peavad vaenamd olema heterosügoodid. Seega on nad genotüüpidega Aa ja Aa. Alleelide omavahelised võimalikud kombinatsioonid on AA, Aa, Aa, aa. Nende järgmine laps on tõenäosusega 25% siniste silmadega ja 75% pruunide silmadega. Lainesjuukseline mees on abielus lainesjuukselise naisega. Antud tunnus on intermediaarne. Missugune on tõenäosus, et nende laps on: c. Lainesjuukseline d
ümber ja sees ilu looma sealt tuli äratusi taludesse. Nad kasvatasid üles kümme last viis poega ja viis tütart. Üheteistkümnes laps suri varakult. Pere kolmanda lapse Peetri kõrval sai tuntumaks veel pere esiklaps Harald Põld (1874 1939), kirikutegelane (s.h. piiblitõlkija) ning eesti keele arendaja (grammatikate autor). Peetri lapsepõlv möödus muljeterohkes ning vaimses õhkkonnas nii mänglemises kui usinas töös. Pruunisilmne Peeter oli loomult elav ja liikuv ning eriliselt vastuvõtlik ja erksa meelega poiss. Emalt päris Peeter tundelaadi, isalt tahteomadused. Esialgse hariduse sai ta isa käest, 5 kui eesti keel oli külakoolis veel õppekeelena käibel. Lapsepõlveaastad Puru koolimajas andsid Peeter Põllule kogu eluks tugeva ja kindla aluse. KOOLIAEG
4. a) Kävitub lüütiline tsükkel. Rakus tekib massiliselt viirusosakesi ja rakk sureb. b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape püsib raku genoomis muutumatus olekus (herpes, HIV) 21. Osata ennustada tunnuse pärandusmist vastavalt pärandumistüübile. Näidisülesanded Mõlemad vanemad on pruunisilmsed, neil sündis sinisilmne laps, milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on: 1. Sinisilmne 2. Pruunisilmne Lahendus: Kuna sündis sinisilmne laps, peavad vaenamd olema heterosügoodid. Seega on nad genotüüpidega Aa ja Aa. Alleelide omavahelised võimalikud kombinatsioonid on AA, Aa, Aa, aa. Nende järgmine laps on tõenäosusega 25% siniste silmadega ja 75% pruunide silmadega. Lainesjuukseline mees on abielus lainesjuukselise naisega. Antud tunnus on intermediaarne. Missugune on tõenäosus, et nende laps on: 1. Lainesjuukseline
· Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis. · Mullad muutuvad happelisemaks, mille tõttu ei saa taimed kasvada. · Inimestel sagenevad hingasmisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). 3.lesanne monohübriidsest ristamisest.sinisilmne naine abiellus mehega kellel on pruunid silmad.peekonnas on sinisilmne laps.milline on TS ,et järgmisena sünnib sellesse perre pruunisilmne laps?-pruunisilmse lapse sünni TS on 50%. XVIII.1.mendeli seadus e. Lahknemisseadus. Ristates erinevaid heterosügoote tekib järglaspõlvkonnas tunnuse avaldumine koha pealt genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine. Domineerimise korral (üks alleel surub teise alleeli maha) on F2-põlvkonnas kolmveerand järglastest dominantse tunnusevariandiga, veerand retsessiivse tunnusevariandiga (fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1). Kodomineerimise
annaabi.ee 
