kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ... ,,Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda enda pealgi -- kui tavaelus pruugin igal pool võru keelt, enamasti ka põhjaeestlastega suheldes, siis kirjutama kipun pigem eesti keeles. Seetõttu on ka suurem osa mu kirjandusloomingut ikka eesti keeles." ... ,,Olen Urvastes sündinud ja sealse eluga harjunud. Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda." Lastele on ilmunud veel mõned absurdimaigulised proosalood raamatus ,,Ruttu tuttu!", näidend kogumikus ,,Kuldmuna", luuletusi
A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ... ,,Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda enda pealgi -- kui tavaelus pruugin igal pool võru keelt, enamasti ka põhjaeestlastega suheldes, siis kirjutama kipun pigem eesti keeles. Seetõttu on ka suurem osa mu kirjandusloomingut ikka eesti keeles." ... ,,Olen Urvastes sündinud ja sealse eluga harjunud. Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda." ... ,,Minul on ikka konkreetne sõnum olge mõnusad! Ma ei tahakski eesti rahvale muud öelda." "Mulgi neiu"
Lõunaeesti nügädse ao keeleq ommaq viil mulgi, tarto ja seto kiil. Viimäne om võro keelega küländ üttemuudu, a et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu vana ao kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sis kõnõlõmi eräle seto keelest. Tartlaisil ja võrokõisil oll' mitusada aastakka ütine lõunaeesti kiräkiil. 20. aastagasaal naksiq võrokõsõq kirotama jo tiidsähe võro keeli. 1990. aastagist om olnuq pruugin võro kiräkiil. Võro ja seto kiil ommaq muist lõunaeesti keelist vanaperätsembäq ja veidemb mõotõduq põh'aeesti keelest. Naid om innembi kõnõld ka kavvõmban lõuna ja hummogu puul, Lätin ja Vinnemaal. Põrõhõlla lövvüs küländ pall'o võro keele mõistjit ka Tarto ja Talina liinan ni muial Eestin. Võro keele mõistjit om kokko umbõs 70 000. Lk 4
A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ... ,,Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda enda pealgi -- kui tavaelus pruugin igal pool võru keelt, enamasti ka põhjaeestlastega suheldes, siis kirjutama kipun pigem eesti keeles. Seetõttu on ka suurem osa mu kirjandusloomingut ikka eesti keeles." ... ,,Olen Urvastes sündinud ja sealse eluga harjunud. Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda." . ,,Minul on ikka konkreetne sõnum olge mõnusad! Ma ei tahakski eesti rahvale muud öelda." Tääksi Põhikool Margus Konnula
annaabi.ee 
