Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi : põllumajandus 1,2%, tööstus 21,2%, ehitus 4,9% ja teenindus 72,7%. 6 1.2 Rahvusvahelised organisatsioonid Belgia osalus rahvusvahelistes organisatsioonides: Euroopa Liit, NATO, IMF, WTO, ESA, Euroopa Nõukogu, IBRD, WHO, OSCE, IMO, IYRU, ROK, UNESCO, UNICEF, jne. 7 1.3 Rahvusvahelised firmad Mobiilparkimistarkvara firma Mobile-for, Proximus Belgian Blue Gattle Alfacom Unilin 8 2 RAHVASTIK 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine Belgias elab 10,5 miljonit inimest. Rahvaarv on ühtlaselt tõusnud 1950. aastast 2007. aastani. 81950. aastal oli rahvaarv Belgias 8,3 miljonit, 2007. aastal aga 10,3 miljonit. 9 2.2 Rahvastiku paiknemine Belgia on kaherahvuseline riik. Põhja- ja loodeosas elavad flaamid, kesk- ja lõunaosas
ja olemise vahekorrast." Inglise filosoof Karl Popper: ,,Pole olemas sellist asja nagu filosoofia olemus, mida oleks võimalik eristada ja määratleda. Sõna filosoofia määratlemine saab olla ainult konventsionaalne ehk kokkuleppeline. Seega ei saa filosoofiale anda tavalist definitsiooni, nagu üksikteaduste puhul (nt. nagu bioloogia on teadus elusloodusest; teoloogia on teadus Jumalast ja jumalikest asjust), sest pole viidata ei kõrgemale sugumõistele (genus proximus) ega ka liigierisusele (differentia specifica), siis piirdutakse selle määratlemisel tavaliselt kas nominaaldefinitsiooniga (kr. phileô - "armastama", sophia - "tarkus", kokku - "tarkusearmastus") või geneetilise definitsiooniga (mingi filosoofia tekkis seal ja seal, kui esimest korda...) Ilmekamaks näiteks on siin Platoni lähenemine, kes luges filosoofiat tarkuse armastamiseks ja pidas selle alguseks imestamist. Enamus filosoofia
pron. relat. (see) kes, ruttama (see) mis; milline; 2. pron. interr. propinquus, a, um (comp. ja superl. vt missugune?, milline?; 3. pron. dem. (lause propior) naabruses asuv, lähedane; alguses) tema, see; (pärast conct. s, nisi, n, suguluses olev; subst. propinquus, m num) keegi, mingi sugulane II qu kuidas, mil viisil; miks propior, ius (superl. proximus, a, um) adi. quia conct. seepärast et; kuna comp. sõnast propinquus lähedasem; qucumque, quaecumque, quodcumque kes lähem; sarnasem tahes, mis tahes; igaüks prpn, posu, positum, ere välja panema, qudam, quaedam, quiddam (subst.) ja ette seadma; esitama, avaldama, teada quoddam (adi.) keegi, mingi, mingisugune andma; lubama, tõotama; ette võtma, quidem adv. kindlasti, muidugi; küll,
12. Tartu Uurija oli Juhan Vilbaste Klass: Sadajalgsed Chilopoda Sadajalgsed on lameda pika keha ja suhteliselt pikemate tundlate ning jäsemetega kui tuhatjalgsed. Kere esimene segment kannab küünisjaid haardjätkeid, mille tipul on mürginäärme ava. Kere segmentatsioon homo- või heteronoomne. Aktiivselt tegutsevad, varjatud eluviisiga röövloomad, tegutsevad pinnases, puude koorealustes käikudes ja mujal varjatud kohtades. Esindajad: Kivihark Lithobius forficatus, sadajalg Geophilus proximus. Klass: Tuhatjalgsed Diplopoda Keha ristlõikes silinderjas, lülid lubisooladega impregneeritud. Pea on eristunud, kuid kere pole jagunenud osadeks. Tundlad nõrgalt arenenud. Keha iga segment kannab kahte lühikest jalapaari, Eesti liikidel on 11-60 kehalüli ja kuni 110 jalapaari. Liiguvad aeglaselt. Noorel tuhatjalgsel on sündides ainult seitse kehalüli ning nende arv suureneb pidevalt kogu elu jooksul. Elavad mullas ja metsakõdus, kus toituvad kõdunevast taimsest materjalist.