Ta väitis, et pettus selles raamatus, kuna algus oli paljulubav. Lubatud oli inimlikke lugusid, kuid neid oli vähe. Pigem oli jutustatud eestlaste jalugu ning siit tekkis ka Õuemaal küsimus, et kas teos on kirjutatud välismaalastele. Kuid siiski kiidab ta kirjanikku ja soovitab tema teoseid. Jan Velin Analüüsitud on Roger Osborne raamatut "Tsivilisatsioon". Arvustus on ilmunud lehes Sakala ning kirjutajaks oli Margus Haav. Haav kirjutab, et Osborne on enamasti provokatiivsete kultuuri ja ajaloo teostega omale nime teinud. Ta kirjutab ka, et Osborne ei anna hinnanguid ega kommentaare. Talle kui autorile on muidugi ette heidetud pilgu selektiivsust. Elisabeth Aben Arvustatud on Indrek Hargla raamatut"Suudlevad vampiirid".Arvamus ilmus internetis lehel www.ulmeajakiri.ee ning arvustajaks oli Ene Kallas. Kallas kirjutab, et autor kasutab enda loos ära oma alternatiivajalugudes lahti kirjutatud palverännakuid, tõstes nad kaugesse tulevikku
revolutsioonide vajalikusesse. Ta ideed mõjutasid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni ning konstitutsiooni (Zuckert, 1996). Thomas Jefferson, iseseisvusdeklaratsiooni üks koostajaid pidas John Locke üheks tähtsamaks meheks, kes kunagi on elanud. „Kaks Traktaati Riigivalitsemisest“ on 1689. aastal anonüümselt ilmunud kirjutis John Locke poolt. Oma eluajal lükkas ta tagasi väite nagu oleks ta „Kaks Traktaati Riigivalitsemisest“ autor, seda sellepärast, et mitmed provokatiivsete või ekstreemsete teoste autorid hukati. Esimesene traktaat on vastuseks Sir Robert Filmeri monarhiat õigustavale kirjutisele. Selles teoses lükkab ta ümber vastaspoole väiteid tõlgendades piibli sõnu enda arusaamist mööda. Muuhulgas toob John Locke välja mitmeid arutlusvigu oma oponendi järeldustest. Näiteks õigustab Filmer enda väiteid, et vanal ajal olid vanematel palju suuremad õigused enda lastega. Locke aga ütleb, et see ei tähenda ilmtingimata, et tänapäevasel
mustvalges Diori kleidis (Lisa 9).Avedon oli Harpers Bazaari fotograaf 20 aastat. Eriti on ta aga kuulsust kogunud oma mustvalgete portreefotodega, nende hulgas väga tuntud inimesed, nagu näiteks Marilyn Monroe, Elizabeth Taylor, John F Kennedy jpt (Lisa 10). Avedon lahkus Harpers Bazaarist 1965, pärast mida asus tööle Vogue´is. Ta jätkas moefotograafia piiride lükkamist oma sürreaalsete ning provokatiivsete fotodega, millelt võis tihti leida paljaid kehasid, vägivalda ning surma. Ta jätkas portreede pildistamist väga tuntud poliitilistest figuuridest. Ta on avaldanud mitmeid raamatuid, tema fotod on ilmunudmitmes raamatus, ning osalenud paljudel näitustel. 1992 sai temast The New Yorker´i fotograaf. Ta on siiamaani üks mõjukamaid moefotograafe, kes jätkuvalt inspireerib paljusid fotograafe. Avedon suri 81 aastaselt 2004 aastal.
näiteks alustas 1980. aasta lõpus/1981. aasta alguses 1980. aastate esimese poole üks populaarsemaid punkbände, Hendrik Sal-Salleri juhitud Generator M, kes suutis lühikese ajaga, umbes pooleteise aastaga saavutada märkimisväärse fännibaasi.37 1982. aasal sai alguse Ivo Uukkivi bänd Velikije Luki38 (kus tegi kaasa ka tulevane JMKE solist Villu Tamme). Lisaks ilmus 1982. aastal luuletaja Matti Moguči (tegelikult Priidu Beier) esimene luulekogu „Mina – Eiffeli torn“, mis oma provokatiivsete ning võimuvastaste värsside tõttu levis vaid põrandaaluselt, käest kätte.39 Villu Tamme mainib, meenutades 1980. aastate esimest poolt, mil punkarite riietus tänavapildis juba sagedasti teisenevaks nähtuseks oli saanud, et punkaritele meeldis endid lehmakette ja haaknõelu täis riputada, miilits korjas aga neid atribuute noorte riietelt kilode viisi maha.40 Ka Tõnu Trubetsky41 ja Freddy Grenzmann42 meenutavad, et tihti jäi miilitsasse