Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus- auväärseim senaatori tiitel(princeps-esimene).Provintside asevalitsejana tiitel imperaator(käskija). Imperator(=imperaator) Caesar(kaisar=keiser) Augustus. Itaalia ja provintsid. Tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika=põhimõte ,,jaga ja valitse"(divide et impera), erinevate tingimuste tõttu ei saanud nad ühiselt vastu astuda.Ei muudetud inimeste elu. Soositi aristokraatlikku riigikorda-provintslased tunnistasid meeleldi Rooma ülemvõimu. Vallutatud maade sõjaväed olid Rooma käes ning ka 1/3 maast läks Rooma riigi maatagavaraks, makse ei makstud. Väljaspool Itaaliat alade vallutamiseks kasutati liitlaste vägesid+endi omi. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse(elanikud kodanikeks, kuid kohalik omavalitsus säilis). Vabariigi lõpuperioodil 3 saj kuulutati kõik keisririigi vabad mehed kodanikeks. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid provintsid, maa
Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus-auväärseim senaatori tiitel(princeps-esimene).Provintside asevalitsejana tiitel imperaator(käskija). Imperator(=imperaator) Caesar(kaisar=keiser) Augustus. Itaalia ja provintsid. Tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika=põhimõte ,,jaga ja valitse"(divide et impera), erinevate tingimuste tõttu ei saanud nad ühiselt vastu astuda.Ei muudetud inimeste elu. Soositi aristokraatlikku riigikorda-provintslased tunnistasid meeleldi Rooma ülemvõimu. Vallutatud maade sõjaväed olid Rooma käes ning ka 1/3 maast läks Rooma riigi maatagavaraks, makse ei makstud. Väljaspool Itaaliat alade vallutamiseks kasutati liitlaste vägesid+endi omi. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse(elanikud kodanikeks, kuid kohalik omavalitsus säilis). Vabariigi lõpuperioodil 3 saj kuulutati kõik keisririigi vabad mehed kodanikeks. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid provintsid, maa oli
vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik aeg-ajalt õhutada pingeid oma alluvate vahel. Roomlased ei seganud end tavaliselt allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Sageli jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra. Kuid vasthakkude korral, kui kohalikesse asjadesse siiski sekkuda tuli, toetasid roomlased peagu alati suurnikke ning soosisid aristokraatliku riigikorda, seetõttu tunnistasid jõukad ja suursugused provintslased meeleldi Rooma ülemvõimu. Keisririigi ajal said provintsid Rooma võimust selget kasu, sest Rooma riik tagas siserahu ja pakkus kaitset välisvaenlaste eest. Ka provintside linnad säilitasid omavalitsuse: igat suuremat linna või piirkonda juhtis kohalikest aristokraatidest omavalitsus ja provintsi asehalduri osaks jäi vaid riigikaitse korraldamine ja maksude kogunemine. Õiguslik erinevus Itaalia ja provintside vahel kadus, kõige selle tõttu puudus provintsielanikel huvi Roomast
Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus-auväärseim senaatori tiitel(princeps-esimene).Provintside asevalitsejana tiitel imperaator(käskija). Imperator(=imperaator) Caesar(kaisar=keiser) Augustus. Itaalia ja provintsid. Tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika=põhimõte ,,jaga ja valitse"(divide et impera), erinevate tingimuste tõttu ei saanud nad ühiselt vastu astuda.Ei muudetud inimeste elu. Soositi aristokraatlikku riigikorda-provintslased tunnistasid meeleldi Rooma ülemvõimu. Vallutatud maade sõjaväed olid Rooma käes ning ka 1/3 maast läks Rooma riigi maatagavaraks, makse ei makstud. Väljaspool Itaaliat alade vallutamiseks kasutati liitlaste vägesid+endi omi. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse(elanikud kodanikeks, kuid kohalik omavalitsus säilis). Vabariigi lõpuperioodil 3 saj kuulutati kõik keisririigi vabad mehed kodanikeks. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid provintsid, maa oli
koosseisu. Selle õnnetu otsuse taga seisis siiani täiesti varjus olnud saadik ROBESPIERRE20. Teise parlamendikoosseisu (see hakkas kandma nime SEADUSANDLIK KOGU ASSEMBLÉE LÉGISLATIVE) esimene istung leidis aset 1. oktoobril 1791. Kuna kõik saadikud olid uued ja väga noored, polnud neil aimugi parlamentaarsest töökorraldusest. Kahe aasta vältel omandatud vilumus oli liiva jooksnud. Väga paljud provintslased sattusid õhtul poliitilisi klubisid külastades juba tuntud poliitikute mõju alla. Uues parlamendis andsid tooni saadikud, kes olid pärit Edela-Prantsusmaa departemangudest, eriti Gironde'ist (suurim keskus Bordeaux), mistõttu neid hakatigi hiljem kutsuma ZIRONDIINIDEKS. Kõik nad olid veendunud vabariiklased. Nemad moodustasidki valitsuse, sest nad olid oma mõttekaaslastega parlamendis enamuses. Kellelegi polnud saladuseks, et tegelikult juhatas ministrite kabineti tööd
koosseisu. Selle õnnetu otsuse taga seisis siiani täiesti varjus olnud saadik ROBESPIERRE20. Teise parlamendikoosseisu (see hakkas kandma nime SEADUSANDLIK KOGU – ASSEMBLÉE LÉGISLATIVE) esimene istung leidis aset 1. oktoobril 1791. Kuna kõik saadikud olid uued ja väga noored, polnud neil aimugi parlamentaarsest töökorraldusest. Kahe aasta vältel omandatud vilumus oli liiva jooksnud. Väga paljud provintslased sattusid õhtul poliitilisi klubisid külastades juba tuntud poliitikute mõju alla. Uues parlamendis andsid tooni saadikud, kes olid pärit Edela-Prantsusmaa departemangudest, eriti Gironde’ist (suurim keskus Bordeaux), mistõttu neid hakatigi hiljem kutsuma ŽIRONDIINIDEKS. Kõik nad olid veendunud vabariiklased. Nemad moodustasidki valitsuse, sest nad olid oma mõttekaaslastega parlamendis enamuses. Kellelegi polnud saladuseks, et tegelikult juhatas ministrite kabineti tööd
annaabi.ee 
