Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile
folkungiteks; Sigtuna hävitamine Sigtuna oli Rootsi tähtsamaid keskusi Uppsala kõrval; 1187 põletavad Sigtuna linna maha ida poolt tulnud meresõitjad; Pärast Sigtuna hävitamist tugevdati maa kaitset; Rajati uusi kindlustusi, millest esile kerkis Stockholm; Birger Jarl (u1200.1266) Sai kuninga kõrval riigi tegelikuks juhiks; Õnnetus luua tugev keskvõim; Loodi provintsiseadustik; Jätkati Soome alistamist; Stockholmi linna väljaarendamine; Birgeri Jarli poeg Valdemar sai kuningaks; Pärast Birger Jarli surma algas kodusõda tema poegade Valdemari ja Magnuse vahel; Magnus Aidalukk (1275-1290) Jäi peale võitluses vend Valdemariga; Tpetus sakslastele; Tugevdas kuningavõimu; Aadlikud hakkavad teenima ratsaväes; Vasekaevanduste kasutuselevõtt; Birger Magnusson (1290-1321)
kuningate üle. Birger Brosa poeg Folke nimest tuleneb Folkunite dünastia nimi. 1222 sai troonile kuueaastane Erik Eriksson, tegelik võim riigis oli Birger Jarlil. 1229 haaras Kunt Holmgersson Lange (Folkunite dünastiast) võimu ja kuulutas end kuningaks. 1231 lubati Erik Eriksson troonile tagasi (jagas aastani 1234 võimu Knut'iga). Birger Jarl abiellus kuningas Eriku õega ja sai 1248 jarliks, oli juba enne riigi tegelik juht. Tema valitsuse ajal loodi Rootsis tugev keskvõim ja provintsiseadustik, lõi kohtukorra. 1249-1250 vallutas ta alasid Soomes. 1250 kuningas Erik suri, Birger Jarl kroonis kuningaks oma poja Valdemari Folkunid said Rootsi troonile. Aadel ei olnud rahul keskvõimu tugevnemisega, seetõttu andis Birger Jarl oma poegadele ametid: Magnusele Svea hertsogkonna, Erik sai piiskopiks. Nii koondus riigivõim ühe perekonna kätte. Birger Jarli ajal alustati Stockholmi linna väljaarendamist. Kuna soodustati teiste maade
Rootsi Jarlid - Skandinaavia riikide kõrge ametimees 9.-14. sajand. Rootsis 12.saj 1226 sõjalaevastiku ja mereretkede juht, tähtsuselt kuninga järel teine. Tuntuimad olid Birger Brosa ja Birger J. Jarlid olid keskaegse Rootsi kõrgeimad riigimehed ning 12.-13. sajandil oli nende võim nii suur, et ületas tihti kuningavõimugi. Birger Jarlinil 13. sajandi keskpaigast õnnestus luua suhteliselt tugev keskvõim ning loodi nn. Provintsiseadustik, mis piiras maakondade iseseisvust. Magnus Eriksson Valitses aastail 1319-1363. Oli oma valitsusaja algul ka Norra kuningas, kuid vastuseisu tõttu pidi Norra krooni loovutama oma pojale, Haakon VI-le. Tema valitsusajal riik nõrgenes aadlike ja keskvõimu konfliktide tõttu ning oldi ka sunnitud Skåne Taanile loovutama. Vastuseis viis nii kaugele, et Magnus Eriksson tagandati kroonilt ning võimule sai Magnuse õemehe
Samuti oli tema uuendustes sätestatud kuninga enda volitused. Rootsi Jarlid - Skandinaavia riikide kõrge ametimees 9.-14. sajand. Rootsis 12.saj 1226 sõjalaevastiku ja mereretkede juht, tähtsuselt kuninga järel teine. Tuntuimad olid Birger Brosa ja Birger J. Jarlid olid keskaegse Rootsi kõrgeimad riigimehed ning 12.-13. sajandil oli nende võim nii suur, et ületas tihti kuningavõimugi. Birger Jarlinil 13. sajandi keskpaigast õnnestus luua suhteliselt tugev keskvõim ning loodi nn. Provintsiseadustik, mis piiras maakondade iseseisvust. Magnus Eriksson Valitses aastail 1319-1363. Oli oma valitsusaja algul ka Norra kuningas, kuid vastuseisu tõttu pidi Norra krooni loovutama oma pojale, Haakon VI-le. Tema valitsusajal riik nõrgenes aadlike ja keskvõimu konfliktide tõttu ning oldi ka sunnitud Skåne Taanile loovutama. Vastuseis viis nii kaugele, et Magnus Eriksson tagandati kroonilt ning võimule sai Magnuse õemehe poeg Mecklenburgi