Ajakiri jäi seisma raskuste tõttu tema salajasel levitamise Saksamaal ja lahkhelide pärast Rugega. Oma artiklites, mis avaldati selles ajakirjas, esineb Marx juba Revolutsionäärina. (Lenin 1964: 5) 1844. aasta septembris saabus mõneks päevaks Pariisi Friedrich Engels, kes sai sellest ajast peale Marxi kõige lähemaks sõbraks. Koos võtsid nad kõige aktiivsemalt osa Pariisi revolutsiooniliste rühmade tolleaegsest pulbitsevast elust (eriline tähtsus oli Proudhoni õpetusel, millega Marx oma teoses ,,Filosoofia viletsus", 1847. aastal, otsustavalt arved õiendas) ja, pidades ägedat võitlust väikekodanliku sotsialismi mitmesuguste õpetuste vastu, töötasid välja revolutsioonilise proletaarse sotsialismi ehk kommunismi (marksismi) teooria ja taktika. (Sealsamas: 4) 10 1845. aastal saadeti Marx Preisi valitsuse pealekäimisel kui ohtlik revolutsionäär Pariisist välja. Ta asus elama Brüsselisse
05.2013. 1 süsteemid kitsendavad vabaduste ja demokraatia arengut. Proudhon pidas Euroopa Ühendriike väikerahvastele ohtlikuks.4 Leian, et siinkohal on takistuseks just Euroopa rahvaste paljusus ning mitmete riikide kogemus olla erinevatel ajaperioodidel maailma mastaabis suurriik. Riigid pigem hoiavad oma status quost kinni ning väldivad kompromisse. Samamoodi tuleb nõustuda Proudhoni mõtetega, kuna föderaalne ühendus tähendaks küll ühtset keskvõimu, kuid suurem poliitiline ja kultuuriline mõju sellelel on ikkagi suurrahvastel ning väiksemad võivad eelkõige kultuuriliselt hääbuda. Rahaliidu loomisega Euroopa Liidus majanduslik ühtsus 20. sajandi lõpuks siiski vormiliselt saavutati, kuid loodetud poliitilist koostööd see kaasa pole toonud. Euroopa föderatsiooni idee oli päevakorras ka sajandi alguses, kuid 2004. aastal loodud Euroopa
proudhonistid, Gambetta vabariiklased). 26.märts Pariisi kommuuni valimine- võttis Thiers võttis Pariisi juhtimise üle. Hakkas iseseisvat majandus- ja sotsiaalpoliitikat ajama. Pariis jagunes 2: kõrgem kodanlus, kõrgem keskklass, paljud haritlased- olid lojaalsed Thiersile, isevalitsemise vastu ninf lihtsrahvas, sotsiaalselt madalam klass, kes olid kommunaali toetajad. -sotsialistid olid Louis Blanqui’ jündrid, jakobiinid, anarhistid Proudhoni juhtumisel, vabariiklased Gambetta juhtimisel. Puudus ühtsus. Pariisi kommuuni tegevus ja ümberkorraldused. tühjaks jäänud vabrikuid prooviti taas käivitada, piirati töötunde. Eraomdanit ei hakatud ründama- otsese kommunismiga ei tegeletud. Muidugi oli Thersi valitsus sellise isetegevus vastu-> Kodusõda ja verine mai nädal (Père Lachaise kalmistu). ühelt poolt Thiers, kes kontrollis suuremat osa sõjaväest ja teiselt Pariisi kommuun. Lahingud puhkesid mais
Prantsusmaal. Nõudsid, et Prantsusmaa peab minema edasi nende reformidega, kuhu Robespierre oli jäänud 1794.a. 2) autoritaarsed sotsialistid ehk blankistid nende ideoloogilise juhi Blanqui järgi. Osati sotsialismi pool. Neid iseloomustas diktatuuriihalus, asjade klaarimine jõuga. Nende kätte läks ka julgeolekukomitee juhtimine. Vähemuses Pariisi kommuunis olid: 1) sotsialismi poole kalduvad anarhistid ehk proudhonistid(?), kes olid eelkõige Proudhoni toetajad. Olid ühenduses Marxi ja esimese internatsionaaliga 2) vabariiklased, keda juhtis Gambetta. Pariisi kommuun üritas ennekõike tegeleda Pariisi majandusega: lühendati tööpäeva,et tekiks rohkem töökohti; reguleeriti töökohti; üritati võidelda kaupade defitisiidi vastu. Natsionaliseerimist läbi ei viidud. Uuesti kehtestati revolutsiooniline kalender, mis pidi hakkama 1792.aastast. Pariisi kommuuni lipuks sai punane lipp, mis tõusis hiljem kommunismi sümboliks
annaabi.ee 
