Mees on leppinud oma saatusega ja on valmis kodust lahkuma, kui saabub härra sõber doktor Falke (Jaan Willem Sibul), kes pakub tulevasele vangile meeldiva võimaluse viimast ööd vabaduses veeta. Selleks on prints Orlovski (Aare Saal) korraldatav maskiball, millest Gabriel Eisenstein hea meelega osa võtab. Loo teeb intrigeerivaks, lõbusaks ja närvekõditavaks asjaolu, et Rosalinde Eisensteinil (Alla Popova) on armuke, kes kõike valmis tegema on, et vaid proualt üks suudlus saada. Nii etendabki armuke härra Eisensteini ära viima tulnud vanglaülemale (Taisto Noor) süüdistatavat ennast ja laseb end kongi viia. Proua Eisenstein saab aga oma abikaasa plaanist teada ja kuna härra Eisenstein oma abikaasale truu pole olnud, otsustab naine mehele korraliku õppetunni anda ja maskeeritult ballile minna. Mina arvan, et see etendus oli algusest lõpuni nauditav, minnes isegi järjest lõbusamaks
abistajat. Duroyle meeldis proua Forestier, kes soovitas tal aga minna ja külastada Clotildet. Duroy külastaski naist ning hakkas temale mesijuttue rääkima, naisest sai lõpuks tema armuke. Ühel korral teatris käies, tuli aga Rachel (prostituut) Duroyd tervitama, mees ei teinud sellest aga välja ning naine tekitas skandaali. Clotilde oli aga väga pahane, kuna ta arvas, et mees magatab võõraid naisi tema raha eest. Forestier haigestub, ning Duroy saab proualt telegrammi et too kohe Cannesi läheks, kuna naisel pole kedagi teist kellelt tuge otsida. Forestier on väga nõrk, ning lõpuks sureb. Duroy haaras aga kohe võimalusest ja vihjas prouale, et ta sooviks temaga abielluda. Naine võttis mõtlemisaega kuid lõpuks nõustus. Duroy ja Clotilde suhtes aga soojenesid järjekordselt ning nad üürisid endale korteri. Duroy ei julgenud Clotildele alguses oma abieluplaanidest midagi rääkida, kuna naised olid
sattus neile peale kamp kaardiväelasi. D'Artagnan, kes aitas musketäridel kaardiväelastega võidelda sai hoobilt musketäride sõbraks. Pärast mõnda aega kestnud põnevat elu Pariisis, tuleb tema juurde härra Bonacieux ja teatab, et ta naine on röövitud, ning palub d'Artagnanilt abi. Naine olevat kininganna usaldusalune. Peagi saabab proua Bonacieux koju, kus d'Artagnan päästab ta politsei käest, kuid sel hetkel on proua mees juba Bastille'sse viidud. Gaskoonlane sai proualt ülesande salajane kiri edasi toimetada. Üsna pea armus d'Artagnan võluvasse proua Bonacieux'i. D'Artagnanni abil aitab ta armatatu Buckinghami hertsogil kuninganna Annaga kohtuda. Kuninganna andis hertsogile mälestuseks teemantripatsid. Samal ajal meelitab kardinal oma libeda jutuga härra Bonacieux'i enda poolele. Varsti saab d'Artagnan kuningannalt endalt ülesande minna Inglismaale ja tuua hertsogilt tagasi teemantripatsid. Vapper gaskoonlane asubki koos oma kolme sõbraga teele
tuttavaks härra Geriga, kellele meeldis tema vein väga. Kord saatis härra Geri ühe oma teenritest Cisti juurde pidusöögi jaoks veini tooma. Teener võttis kaasa väga suure pudeli, kuhu Cisti keeldus veini valamast. Lõpuks tuli härra Geri ise kohale ja Cisti tegi talle selgeks, et ta pole kade, kuid tegemist pole tavalise lauaveiniga. Kolmas novell Väga tark ja väärikas Firenze piiskop tegi proua Nonna de' Pulci kulul nalja riivates tema au, kuid vastuseks sai proualt väga tabava lause, mis pani piiskopi ennast puudutatuna tundma ning ta leidis, et parem on vaikida. Neljas novell Kokk Chichibo valetas oma peremehele, Currado Gianfigliazzile, mille peale Currado sai väga vihaseks. Chichibo aga päästis end ootamatu seletusega, mille peale Currado vaid naeris ja ei olnud enam vihane. Viies novell Härra Forese da Rabatta ja maalikuntsnik Giotto pilkasid teineteist viletsa välimuse pärast.
pansionärid pansionist. Goriot viib Eugene korterit vaatama. Delphine ja Anastasie pihivad isale oma kurba saatust, mida mehed on nendega teinud. Anastasie mees avastas armukese loo ja Delphine mees ei saa teda vabaks lasta, kuna raha pole anda enne kahte aastat. Eugene astus tuppa. Delphine ja Anasatsie läksid kaklema, isa Goriot minestas. Talle kutsuti arst. Delphine ja Eugene lähevad proua de Beaseanti ballile, et teada saada, kas Rochefide ja markii d´Ajuda abiellusid. Eugene saab proualt teada, et ta lahkub igaveseks, kuna tema armastatu on abiellunud. Eugene põetab isa Goriot. Isa Goriot tahab meeleheitlikult näha oma tütreid, kuid need ei tule. ,,pean ma siis surema nagu koer? See on mu tasu, mahajätt. Nad on alatud, roimarid; põlgan neid, nean nad ära" eugene püüdis tütreid isa juurde kutsuda, kuid Anastasie mees ei lasknud ning Delphine jäi haigeks. Anastasie saabus, kui isa enam meelemärkusel ei olnud. Ta suri
Ainus ebakõla seisnes parunipoja Dodo (või Toto) õeluses, mida ta rakendas nii tööliste laste kui ka tööliste endi kallal ,,Minu esimesed triibulised". See lugu ei põhinevat täpselt siiski päris elu sündmustel. Mõisast hankis ta ka materjali ka ,,Mahtra sõja" kirjutamiseks (karistussalk mõisas). Esimesed õpetused sai Vilde kodust. Korraliku algõpetuse sai metsaülema proualt Auguste Treubergilt (riti saksa keeles). ,,Päris" kooli läks ta alles 10aastaselt Tln Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool (2kl ja tasuline) ehk Kentmanni kool, õppinud seal kaks aastat, lõpetas selle. Probleemid tekkisid kreiskooli sisseastumiseksamitel. Pidi ühe semestri vältel õppima Linna Esimeses Elementaarkoolis (Wietingi koolis) ning siirdus siis kolmeklassilisse kreiskooli Tln kreiskool. Algul läks tal hästi, ent viimast kursust jäi ta kordama ning
Kodus räägiti peamiselt poliitikast. KallasteLastela oli olnud külalislahke koht, kus lühematpikemat aega elasid mitmed sugulased, tuttavad või las te tuttavad, sealhulgas näiteks kunstnik Ott Kangilaski. Raudseppadel oli ka heategijate ja metseenide kuulsus, tädi Mara mäletas hästi, kuidas uusaastahommikul nende poole vooris mitmesuguseid inimesi, kes kõik tahtsid "prouale ja härrale" head uut aastat soovida, suur osa neist lootis selle tasuks proualt ka mõned kroonid saada ja seda ka sai. Üks inimene, keda Raudsepad püüdsid aidata, oli helilooja Eduard Oja, kes aga vajus aina lootusetumalt alkoholismi küüsi. Nora Kaplinski rääkis ikka, et tema meelest on üks kõige mõjusamaid eesti helitöid Oja kantaat Marie Underi sõnadele kogust "Mureliku suuga" "Ja sammub ja sammub seal sada meest...". Ilmselt ei ole selle kantaadi muusika säilind.
annaabi.ee 
