Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse järgi transsubstantsioon. Vaimulikule ladina riituses on normiks tsölibaat. Peale jumalateenistuse põhivormi missa korraldatakse vespreid, vigiile, protsessioone, palverännakuid jm., usutalitusi peetakse pidulikult, kasutades mitmesugust sümboolikat (näiteks zeste, liturgilisi värve ja vaimuliku riietust, pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit); kiriku ainsaks ameti- ja liturgiakeeleks oli aastani 1965 ladina keel. Protestantlus Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa Protestantlik kirik:
Kannab jaapanlaste jaoks kosmoloogilist sümboolikat. Koto on 13, 17, 21 keelega näppepill, mida mängitakse põrandal. Pilli siidist keeltel mängitakse elevandiluust plektroniga. Shamisen Pika kaelaga 3keeleline lautotaoline pill, mida mängivad ka geisad. Shakuhachi Traditsiooniline viie sõrmeavaga bambusest pikiflööt. Taikotrummid Hiigelsuured löökpillid, mis on saatnud rituaalseid tantse ja protsessioone alates 14. saj. Taiko trummide kõla peetakse puhta, jumalani jõuda aitava meeleseisundi väljenduseks. Kasutatud materjalid · Muusikaõpik 7. klassile · Google Aitäh kuulamast/ vaatamast!
Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse (1215) järgi transsubstantsioon. Vaimulikule ladina riituses on normiks tsölibaat. Peale jumalateenistuse põhivormi missa korraldatakse vespreid, vigiile, protsessioone, palverännakuid jm., usutalitusi peetakse pidulikult, kasutades mitmesugust sümboolikat (näiteks zeste, liturgilisi värve ja vaimuliku riietust, pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit); kiriku ainsaks ameti- ja liturgiakeeleks oli aastani 1965 ladina keel.
Leiutised: kaar, võlv-kumer lagi, ratas, kumer element ehitistes (põhiliselt aknad-uksed), kirjasüsteem (kiilkiri), raamatud, raamatukogu, klaasmass (ehete jaoks) Usund: polüteism e mitme jumala usk (valitseja võrdne jumalaga) Arhitektuur Tempelehitised: Torntemplid e tsikuraadid, sakraalarhitektuur, monumentaalsed ehitised, mille ülemisel tasandil asus jumala tempel, madalamal olid raamatukogud, arvepidajad Platvorme oli mitu ja neil viidi läbi usulisi rongkäike e protsessioone UNESCO - kaitseb kultuurimälestusi Kindlustatud linnad: ❀ savitellistest, mida põletati päikese käes. ❀ linna ümbritsesid müürid ja kindlustatud väravad ❀ tellised glasuuriti tihti värvilisteks ❀ linnade struktuur oli planeeritud ja neil oli toimiv vee-süsteem ❀ berliini muuseumis paikneb tolleaegne Istani värav Valitsejate lossid: ★ suurim teadaolev kindlusloss kuulus Assüüria valitsejale Sargon II-le Maailmaime
Paavsti surma korral valib kardinalide kolleegium uue kirikupea, kelleks võib olla iga meessoost isik. Oma pühitsemisvõimu annab Katoliku Kirik ametisse pühitsemise kaudu edasi preestriseisuse liikmeile, kes on inimese ja Jumala vahendajad. Vaimulikule ladina riituses on normiks tsölibaat. Kiriku haldusliku jaotuse põhiüksus on kogudustest koosnev diötsees ehk piiskopkond, mida haldab piiskop. Peale jumalateenistuse põhivormi missa korraldatakse vespreid, vigiile, protsessioone, palverännakuid jm., usutalitusi peetakse pidulikult, kasutades mitmesugust sümboolikat (näiteks zeste, liturgilisi värve ja vaimuliku riietust, pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit); kiriku ainsaks ameti- ja liturgiakeeleks oli aastani 1965 ladina keel. Rooma Katoliku Kiriku ajaloos on olnud tähtsad mungaordud e. munklus. Munklus on abielust loobunute erakute ja "vaimsele elule" pühendunud isikute eluviis. Neid nimetatakse kristluses munkadeks ja
Mars muistne taeva- ja sõjajumal Ziu/Tiu/Tiwar Isis Wodani abikaasa Frigg (abielunaiste kaitsejanna) Nerthus merejumal, (ühel mere saarel olevat olnud hiis, kus hoiti pühitsetult vankrit, mida tohtis ainult preester puudutada, nerthuse auks pidulikke protsessioone, seal oli jumaluse kuju, tseremoonia lõppes sellega et vanker viidi merre pesemiseks (orjad, kes seda vedasid, tuli tappa, sest nad olid puudutanud pühadust- vankrit)) Keiser Traianuse ajal suurim Rooma riik (aastal 117 nt) Põhja-Germaania jumalate pere jaguneb kaheks:
Madalmaades ja Inglismaal. Nendel vankritel oli kaks korrust ülakorrus moodustas poodiumlava, alumine korrus tihti kujundatud/sisse seatud kulisside tagusena, kus näitlejad end valmis seadsid. Iga vankri peale seatud üks kindel müsteeriumi episood. Vankrid sõitsid mööda linna ringi. Vankritel sisse seatud kindlad peatuspaigad. Vankreid võis olla mitukümmend tükki. Mängiti ka teist tüüpi lavadel, alati domineeris rongkäigu põhimõte. Keskajal armastati protsessioone pühade andidega. Protsessioon võis sujuvalt üle minna müsteeriumiks. Igasugune protsessioon on liikumine. Kirik suhtus liikumisse ettevaatusega. Kirik püüdles rohkem staatilisuse poole. Kaootiline liikumine välistatud, kõik hoolikalt läbi mõeldud, misantseenid põhjalikult paika pandud. Liikumatus seotud igavikulisusega, liikumine aga ajalisusega. Liikumine on ajamõõt. Toimus liikumine igavikuliselt ajalisele. Diagüüriates kuradikeste teema, olid pool-liturgilised tekstid
Herodotos teatab näiteks ühest naisest, kes tegi seda jääraga kõigi silme all. Isegi pühadele Apis- härgadele anti aeg-ajalt ette mõni naine. Nagu üks saksa teadlane Alfred Wiedemann kirjutas oma töös "Der Tierkult der alten Ägypter" (1912,"Vanade egiptlaste loomakultus"), peeti eramajades madusid ja väikesi neljajalgseid majajumalatena. Nood elasid kabelikujulistes puurides ning neile toodi ohvriande ja kingitusi. Korraldati isegi protsessioone, mille käigus usklike hulgad austasid loomi, näiteks Apis-härgi. Neid protsessioone, mis olid uskliku rahvamassi austusobjekt, saatsid hümne laulvad noorukid. Wiedemann kirjutab: " Surnud püha looma toimetamiseks viimsesse puhkepaika korraldati kulukaid matuseid. Kui loom oli eriti austusväärne, kujunes tema hauakamber omaette ehitiseks. Loom, kellele see au kuulus, puhkas ise hauapanusest ümbritsetuna kabelialuses kaljukoopas. Üksikhaudadest sagedamini maeti aga loomi suurtesse
annaabi.ee 
