Eesmärgiks välja selgitada mudelite kõige optimaalseim ülesehitus ja seejärel juhtida mudelis kõige optimaalsemate muutujate baasil. Lähtekohaks olid 1940-45 logistika ja kvaliteedikontrolli küsimused sõdades. Suunad 1950-1970 aastatel: Juhtimisfilosoofia: Peter F.Drucker Kvantitatiivne juhtimine (lineaaranalüüsid, modelleerimine, juhtimisstimulatsioonid) Tootmise logistika juhtimine Total Quality Managment protsessikesksed lähenemised Esimesed küberneetilised lahendused, alge juhtimissüsteemidele Kombineeritud koolkonnad (olukorraline): Pole parimat meetodit juhtimiseks, on mitmeid erinevad meetodid erinevateks situatsioonideks Organisatsioonid on erinevad, erinevate väljakutsete ees ja nõuavad individuaalset lähenemist Juhtide tarkus seisneb mitte kätteõpitud meetodite rakendamises, vaid situatsioonidele vastavate otsuste tegemises
seosed, juhataja ametijuhend), ametijuhendid (kohustused, õigused, vastutus), protseduurireeglid, infosüsteem, sisekontrolli süsteem. Vajadus regulatsiooni järele tõuseb koos organisatsiooni suuruse kasvuga. Organisatsioonilised muudatused ja uuenduste rakendamine toob kaasa muudatused dokumentatsioonis. Detailne organisatsiooni dokumentatsioon ilma pideva muutmise, täiendamise ja arendamiseta muudab organisatsiooni staatiliseks ning pidurdab organisatsiooni arengut. Organisatsiooni protsessikesksed käsitlused Terviklik kvaliteedijuhtimine ja ISO standardid, IT- voodidiagrammid, kriitilise tee meetod, IDEF, ARIS, SIPOC, kuue sigma meetod, äriprotsesside ümberkorraldamine Protseduurianalüüs- loodud 1972- 1974 TPI tööstuse juhtimise ja planeerimise kateedris. On organisatsiooni täiustamise meetod, mille põhisisuks on protseduurireeglite koostamine, täiustamine ja ellurakendamine. On töökorralduslik dokument, mis näitab, kuidas on töö organiseeritud
tasane ja organisatsiooniline õppimine. Seotud koos täiendavate muudatustega (ressursikohustus) see võib kaasa tuua riskantsemate ja pühendunud režiimid psühholoogiliselt kauges riigis. Oluline on see, et üldmudel kajastab rahvusvahelistumist kui pikaajalist ettevõtluskäitumist, kogemustele ainulaadne rikkumisnähtus üksikuid ettevõtteid ja väldib seega ettekirjutuste tegemist. Lihtsa mudeli puhul, mudel võimaldab juhtida sündmusi ja tulemusi protsessikesksed lähenemisviisid uurimistöös. 11.Kuidas rahvusvahelistumist analüüsida teoreetiliste lähtepunktide alusel? Mitmete teoreetiliste vaatenurkade kasutamine võib olla väga viljakas. Mitmete teoreetiliste vaatenurkade kasutamine annab parema rahvusvahelise äriõpetuse, hõlbustades ühtset õppeprotsessi seoses ettevõtte rahvusvahelistumisega. Iga vaatenurk annab iseloomulikke teadmisi oma tugevuste ja piirangutega.
Siin on juba näha, et midagi toimub. Siin on mõte ,,teen seda, sest see on mulle kasulik". 5. Säilitamise staadium. Et ei tekiks tagasilangust. Säilitamise staadiumisse paigutuvad inimesed siis, kui nad on u 6 kuud olnud tegutsemisstaadiumis. ,,Ma ei ole enam suitsetaja/alkohoolik". 6. Kuues faas. Inimestel on tõusnud enesekindlus, uus käitumine on tavapärane. Puudub kiusatus muudetud käitumisest. See on protsess, teised mudelid ei olnud protsessikesksed. On võimalik ka tagasilangus mööda seda redelit. Kuuendast ei saa tagasi langeda. Kui langed, pead jälle sealt pihta hakkama, kuhu kukkusid. Esimestes staadiumites on kulu, alates viiendast mõtleb ta juba tulule. Kognitiivkäitumuslikud meetodid Pavlovi klassikaline tingimine kaks stiimulit: tingimatu ja tingitud. Õppimine toimub siis, kui kaks sündmust esinesid ajas koos. Saab rääkida stiimulite generalisatsioon e stiimulid, mis on
annaabi.ee 
