2. Vetikad 3. Sõnajalgtaimed 4. Katteseemnetaimed 5. Paljasseemnetaimed TAIMERAKU ERIPÄRA: 1. Loomarakku katab vaid rakumembraan aga taimerakku katab nii rakumembraan kui ka tselluloosist rakukest 2. Taimerakus on kloroplastid, loomarakus pole 3. Taimerakus on vakuool aga loomarakus pole TAIMEDE ELUPROTSESSID: 1. Fotosünteesivad 2. Hingavad 3. Paljunevad 4. Kasvavad 5. Transpiratsioon ehk vee aurustumine MÕISTEID: Plasmolüüs- raku sisu, protoplasti kokkutõmbumisena avalduv nähtus, mis on tingitud hüpertoonilise lahuse toimel vee väljaimemisest rakus Hüpertooniline lahus- Antud lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahus Hüpotooniline lahus- Antud lahusest madalama kontsentratsiooniga lahus Osmoos- Nähtus, kus lahusti molekulid liiguvad läbi poolläbipaistva membraani suurema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Pungumine- Suguta paljunemise viis, kus tütarorganism jääb mõneks ajaks
rõngast. Rüü poolmete vööd paiknevad teineteise sees. Kaant läbivad poorid ja lõhed. Kaante struktuur on väga mitmekesine ning omab tähtsust süstemaatikas. Raku sees asetsevad protoplast ja vakuoolid ning üks tuum. Kromatofoorid on pruunika värvusega, kuna neis sisalduv klorofüll on maskeeritud karotinoidide ja diatomiiniga. Varuained ladestuvad õlitilkade, volutiini ja leukosiini näol. Vegetatiivne paljunemine toimub protoplasti mitootilise jagunemise teel. Seejärel protoplastid lahknevad ja moodustavad uuesti rüü sisemise poolme. Selliste jagunemiste seeria põhjustab emaraku sisemise poolme saanud isendite mõõtmete järjekindlat vähenemist. Vähenemisele teeb lõpu suguline paljunemine, mis antud juhul e vii isendite arvu suurenemisele, vaid nende normaalsete mõõtmete taastumisele. Suguline paljunemine on väga omapärane: vähenenud mõõtmetega isendid lähenevad teineteisele, heidavad rüü ära
kaanega tihedalt ühendatud rõngast. Rüü poolmete vööd paiknevad teineteise sees. Kaant läbivad poorid ja lõhed. Kaante struktuur on väga mitmekesine ning omab tähtsust süstemaatikas. Raku sees asetsevad protoplast ja vakuoolid ning üks tuum. Kromatofoorid on pruunika värvusega, kuna neis sisalduv klorofüll on maskeeritud karotinoidide ja diatomiiniga. Varuained ladestuvad õlitilkade, volutiini ja leukosiini näol. Vegetatiivne paljunemine toimub protoplasti mitootilise jagunemise teel. Seejärel protoplastid lahknevad ja moodustavad uuesti rüü sisemise poolme. Selliste jagunemiste seeria põhjustab emaraku sisemise poolme saanud isendite mõõtmete järjekindlat vähenemist. Vähenemisele teeb lõpu suguline paljunemine, mis antud juhul e vii isendite arvu suurenemisele, vaid nende normaalsete mõõtmete taastumisele. Suguline paljunemine on väga omapärane: vähenenud mõõtmetega
kaanega tihedalt ühendatud rõngast. Rüü poolmete vööd paiknevad teineteise sees. Kaant läbivad poorid ja lõhed. Kaante struktuur on väga mitmekesine ning omab tähtsust süstemaatikas. Raku sees asetsevad protoplast ja vakuoolid ning üks tuum. Kromatofoorid on pruunika värvusega, kuna neis sisalduv klorofüll on maskeeritud karotinoidide ja diatomiiniga. Varuained ladestuvad õlitilkade, volutiini ja leukosiini näol. Vegetatiivne paljunemine toimub protoplasti mitootilise jagunemise teel. Seejärel protoplastid lahknevad ja moodustavad uuesti rüü sisemise poolme. Selliste jagunemiste seeria põhjustab emaraku sisemise poolme saanud isendite mõõtmete järjekindlat vähenemist. Vähenemisele teeb lõpu suguline paljunemine, mis antud juhul e vii isendite arvu suurenemisele, vaid nende normaalsete mõõtmete taastumisele. Suguline paljunemine on väga omapärane: vähenenud mõõtmetega
ulatuda kuni 25 cm Juhtkudede rakud Rakukest Koosneb kahest põhiosast – primaarne rakukest ja sekundaarne rakukest Primaarne rakukest: ◦ Kesta osa, mis tekib raku pooldumisel ◦ Tekib: rakuplaat -> vahelamell -> primaarne rakukest ◦ Koosneb põhiliselt pektiinainetest Rakukest Sekundaarne (teisene) rakukest ◦ Kesta osa, mis tekib uute kihtide ladestumisel primaarsele kestale ◦ Tekib: tselluloosi molekulid ->mitsellid->mikrofibrillid->fibrillid Ülesanneteks: ◦ Kaitseb protoplasti ◦ Annab rakule püsiva kuju ◦ Kogumina on toes kudedele Poorid – kohad rakukestas, kus vaid primaarne rakukest ning kesta läbivad tsütoplasma kanalid Rakukesta tugevnemine Puitumine: ◦ Protsess, kui raku kesta, maatriksisse ja vahelamelli ladestub ligniin ◦ Kest kaotab elastsuse, muutub jäigaks ja tugevaks, läbilaskvus väheneb ◦ Toimub ksüleemis Korgistumine ◦ Rakukesta sisepinnale ladestub suberiin ◦ Protoplast sureb, sest suberiin ei lase läbi
annaabi.ee 
