Reaktsioonide iseloomustus: Bensoehape: Sünteesil toimub tolueeni oksüdeerimine KMnO4 ja HCl-ga. Etüülbensoaat: Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit aktiveeritakse happekatalüüsil. Tugeva happe (H 2SO4 ) toimel karbonüülrühma hapnik protoneerub ja karbonüülrühma süsinik muutub elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on võimeline teda atakeerima. Karboksüülrühma OH-rühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri. Reagentide ohtlikus: 1. Tolueen : tuleohtlik, kergesti süttiv, toksiline aine. Sissehingamisel: väsimus, segadus, mälukaotus, iiveldus. 2. KMnO4 : oksüdeeriv, kahjustav, keskkonnaohtlik aine. 3. Kontsentreeritud soolhape: toksiline, söövitav aine. Sissehingamisel: köhimine, kägistamine. Naha sattumisel: valu, punetus, põletused. 4. Bensoehape : ärritav aine
1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne Etüülformiaadi süntees happekatalüütiline esterdamine Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit saab aktiveerida happekatalüüsil. Tugeva happe toimel karbonüülrühma süsinik muutub elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on võimeline teda atakteerima. Karboksüülrühma OH-rühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri. Estri saamisreaktsiooni kõik vaheetapid on pöörduvad. Seepärast tuleb tasakaalu nihutamiseks kasutada kas suurt alkoholi ülehulka või siduda (eraldada) tekkiv vesi. Alkoholi hüdroksüülrühma asendumine toimub happelise ühendi osavõtul. Selle prooton liitub hüdroksüülrühmaga, moodustades vee, jääk aga asub vabanevale kohale, moodustades uue funktsionaalderivaadi.
Seega vähendab KMnO4 ainult metüülrühma elektrontihedust. Karboksüülhapete happekatalüütiline esterdamine Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit saab aktiveerida happekatalüüsil. Tugeva happe H2SO4 toimel karbonüülrühma süsinik muutub elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on õimeline teda atakteerima. Karboksüülrühma OHrühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri. Estri saamisreaktsiooni kõik vaheetapid on pöörduvad. Seepärast tuleb tasakaalu nihutamiseks kasutada kas suurt alkoholi ülehulka või siduda (eraldada) tekkiv vesi. Alkoholi hüdroksüülrühma asendumine toimub happelise ühendi osavõtul. Selle prooton liitub hüdroksüülrühmaga, moodustades vee, jääk aga asub vabanevale kohale, moodustades uue funktsionaalderivaadi.
Elektrolüüt – esineb (vesi)lahuses ja sulas olekus ioonidena nt NaCl või H2SO4 Mittelektrolüüt – ei anna lahusesse ioone, nt glükoos või atsetoon vesilahuses Tugev elektrolüüt – lahuses täielikult ioonidena nt NaCl Nõrk elektrolüüt – pole lahuses täielikult ioniseerunud nt CH3COOH (äädikhape) Sade – tekib kahe elektrolüüdi lahuse segamisel, kui reaktsiooni produkt on vähe- või mittelahustuv Klassifikatsioon protoneerumise määra järgi: tugev hape on lahuses täielikult deprotoneerunud (HCl). Nõrk hape pole lahuses täielikult deprotoneerunud (CH3COOH). Tugev alus on lahuses täielikult protoneerunud (OH-, NaOH). Nõrk alus pole lahuses täielikult protoneerunud (NH3). Arrheniuse definitsioon (1884) – hape sisaldab vesinikku ja annab reaktsioonil veega vesinikiooni. Alus annab veega reageerides hüdroksiidiooni. Puudus: töötab ainult vesilahuses.
annaabi.ee 
