Eesti ühines konventsiooni ja protokolliga 1996. aastal, kokku on protokolliga ühinenud 191 riiki. Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mille eesmärk on osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Selleni ei jõuta kohe, vaid etappide kaupa. Osoonikihti kahjustavate ainete järkjärguline käibelt kõrvaldamine on osutunud üheks edukamaks rahvusvaheliste lepetega korraldatud ettevõtmiseks. Ilma protokollita oleks osoonikihi kahanemine 2050. aastaks ulatunud 5070%ni. See olnuks maakera jaoks ülimalt ohtlik olukord! Kas osoonikiht nüüd enam ei hõrene? Osoonikihti kahandavate ainete eluiga küünib paarisaja aastani seega ei aitaks ka ohtlike ainete tootmise ja kasutamise päevapealt lõpetamine osoonikihi kahanemist peatada ega kihti taastada. Küsimus on hõrenemise kiiruses. On välja arvutatud, et kui kõik riigid täidavad oma
Kahe aasta pärast (1987) võtsid konventsioonile allkirja andnud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mille eesmärk on osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Selleni ei jõuta kohe, vaid etappide kaupa. Osoonikihti kahjustavate ainete järk-järguline käibelt kõrvaldamine on osutunud üheks edukamaks rahvusvaheliste lepetega korraldatud ettevõtmiseks. Ilma protokollita oleks osoonikihi kahanemine 2050. aastaks ulatunud 5070%-ni. See olnuks maakera jaoks ülimalt ohtlik olukord. Viimastel aastatel on saanud üha selgemaks, et lähitulevikus ei piisa osoonikihi hävimise pidurdamiseks ainult rahvusvahelistest lepetest. Looduslikud protsessid ei suuda kompenseerida inimtegevuse mõju. Seepärast on teadlased esitanud erinevaid ideid, kuidas osoonikihti tehislikult taastada. "Üks idee on osoonigeneraatoritega lennuk, mis külvaks osooni. Välja on
skeemi kohaselt: KUULATI Küsimused-Vastused küsimustele Sõna võtsid OTSUSTATI Päevakorrapunkti number koos sõnaga KUULATI trükitakse vasakust veerisest ja seejärel uuelt realt ettekandja ametikoht, eesnimetäht ja perenimi ning mõttekriipsu järel ettekande lühike sisu ainsuse 3. Isikus (kes mida tegi) Protokolli vorming N: 1. KUULATI finantsjuht M. Kallas tutvustas 2011 aasta eelarve projekti Kui on olemas kirjalik ettekanne, siis ettekande sisu ei protokollita, vaid ettekanne lisatakse protokollile ja tekstis tehakse märge: Ettekande tekst lisatud. Protokolli vorming Sõnavõtud protokollitakse sõnade Sõna võtsid järele. Iga sõnavõtt protokollitakse uuelt realt. Sõnavõttude sisu märgitakse kokkuvõtlikult. N: Sõna võtsid: S. Seelik kritiseeris reservide kasutamise kava A. King tutvustas põhivara müügi võimalusi Protokolli vorming Sõnavõttude järel protokollitakse vastu-võetud otsus(ed).
Montreali protokolli nõuded: Vastavalt Montreali protokolli sätetele peab iga Montreali protokolli osapool (Eesti kuulub Montreali protokolli kohaselt arenenud riikide hulka) kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. Järgnev tabel annabki neist nõuetest ülevaate. Maailma riike ühendav osoonikihi kaitsmise lugu võib kiidelda 6 märkimisväärse teedu sammudega. Ilma protokollita oleks 2050ndaks aastaks osoonikihi kahanemine põhjapoolkera keskmistel laiuskraadidel ulatunud vähemalt 50%-ni ning lõuna poolkera laiuskraadidel 70%-ni. Osoonikihti kahandavate ainete emissioon oleks olnud 5 korda suurem, mille tulemused oleksid olnud kohutavad: 19 miljonit mitte melanoomse nahavähi, 1,5 miljonit melanoomse nahavähi ja 130 miljonit silmakae juhtumit rohkem kui ilma protokolli ja selle lisadega kehtestatud meetmete rakendamiseta. Osoonikihi taastumine
o koosoleku käik, kus protokollitakse päevakorrapunktide kaupa skeemi kuulati küsimused vastused küsimustele sõna võtsid otsustati järgi. Päevakorrapunkti number koos sõnaga KUULATI trükitakse ja märgitakse ettekandja eesnimetäht ja perekonnanimi ning mõttekriipsu järele ettekande kokkuvõtlik sisu ainsuse 3. isikus. Kui on olemas kirjalik ettekanne, siis ettekande sisu ei protokollita. Ettekanne lisatakse protokollile ja tekstis tehakse märge Ettekande tekst lisatud. Protokollis märgitakse samuti sõnavõttude sisu kokkuvõtlikult ainsuse 3. isikus. Edasi protokollitakse vastuvõetud otsus(ed). Kui otsuses on iseloomult erinevaid küsimusi, jaotatakse otsus punktideks, mis nummerdatakse araabia numbritega nii, et päevakorrapunkti number kajastuks otsuse numbris. Kui otsus võetakse
annaabi.ee 
