Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"protokollistikus" - 5 õppematerjali

Arvutivõrgud-
4
doc

Arvutivõrgud!!!

intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. IP- Reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis. ICMP- Internet Control Message Protocol. Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni. Teostab ruutimise abifunktsioone. ARP- Address Resolution Protocol. Protokoll mis koosneb päringust ja vastusest.(Ip adressi päring) IGMP- Internet Group Management Protocol. Multicast. Pordid- Loogilise ühenduse lõpp-punkt TCP/IP ja UDP võrkudes. Pordi number määrab ära pordi tüübi

Informaatika → Arvutiõpetus
80 allalaadimist
Arvutivõrgud
10
odt

Arvutivõrgud

juhul on veebiserver. Sealt saadetakse tagasi pakett 2 infoga, mis reisib arvutini 1 tagasi, aga üks marsruuteritest otsustas, et on parem saata pakett otse viimasesse marsruuterisse, mitte sama teed tagasi, kust tuli esimene pakett. Aadressiteisenduse protokoll (ARP) Protokoll IP aadressi vastendamiseks arvuti füüsilisele ehk MAC-aadressile Etherneti kohtvõrgus (Etherneti-aadressile). Interneti kontrollsõnumiprotokoll (ICMP) Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni. 7 Internetiprotokolli andmeturve (Ipsec) Firma Cisco Systems juhtimisel arendatav andmeturbe standard võrgu- või paketitöötluskihi tasemel. Varem sisestati andmeturve sidemudeli rakenduskihti. IPSec on eriti kasulik virtuaalsete privaatvõrkude ehitamisel ja kasutajatele turvalise

Informaatika → Arvutivõrgud
112 allalaadimist
Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused
11
doc

Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused

Olemas on kohtvõrgud ja laivõrgud. Esimesed on võrgud, mis ühend avad arvuteid näiteks kuskil kontoris, mingis asutuses jms. Kui kohtvõrgud omavahel telefoniliinide, valguskaablite või raadiolainete (sh satelliitside) kaudu ühendada saab laivõrgu. Internet on laivõrk, mis seob paljusid kohtvõrke, kasutades nende ühendamiseks paljusid võimalikke tehnilisi lahendusi. Teistest laivõrkudest eristab Internetti, et kõik arvutid suhtlevad siin nn ühises keeles ehk protokollistikus, mille nimeks on TCP/IP. Seega: Internet on omavahel ühendatud arvutite hulk, mis suudavad omavahel suhelda. Oluline on eristada mõisteid Internet kirjutades suure algustähega) ja internet (väikese algustähega). Esimene on arvutid, millised on omavahel ühendatud püsiliinidega. Püsiühendusega arvuti abil saab kasutada kõiki Interneti teenuseid. Seega: suure algustähega Internet on täiesti konkreetne võrk. Väikese algustähega internet tähistab aga võrgustikku

Informaatika → Infohankesusteemid
39 allalaadimist
Arvuti tark- ja riistvara
46
doc

Arvuti tark- ja riistvara

Ehk Et kõik erinevad Interneti arvutid saaksid suhelda, peavad nad "rääkima" ühises keeles. Interneti ühiskeel on TCP/IP protokoll Pakett Info liigub internetis pakettidena ­ iseseisvate üksustena mis, · lähtekohas "tükeldatakse" ja varustatakse sihtkoha aadressiga ning · sihtkohas uuesti algseks sõnumiks "kokku kleebitakse" Paketid võivad olla erineva pikkusega · Iga pakett sisaldab: adressi- ja juhtinformatsiooni Interneti protokollistikus eristatakse nelja kihti (7) : · füüsiline kiht ­ tegeleb füüsilise ühenduse loomise, käigushoidmisega, väljalülitamisega · võrgukiht ­ tegeleb pakettide suunamisega läbi võrgu adressaadini · transpordikiht ­ jagab portsudeks · rakenduskiht ­ üksustevahelise koostöötingimuste rahuldamine Võrguga seoses kohtame mõisteid : 7

Informaatika → Arvuti õpetus
57 allalaadimist
Arvuti võrgu referaat
8
doc

Arvuti võrgu referaat

Näiteks IP praegu kõige levinuma versiooni IP version 4 (IPv4) puhul on IP aadressi pikkus 32 bitti, aga Ethernet'i võrgus on seadmete aadresside pikkuseks 48 bitti . Seepärast peetakse ARP-puhvri nime all tuntud tabelit, mis seab omavahel vastavusse IP- aadressid ja MAC-aadressid. ARP annab ette protokollireeglid, mille alusel toimub selle vastavuse tekitamine ja aadresside teisendamine. ICMP (Internet Control Message Protocol) - Interneti kontrollsõnumiprotokoll. Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni. Ping-utiliit kasutab ICMP protokolli kaugarvuti juurdepääsetavuse kindlakstegemiseks. IPSec (Internet Protocol Security) - internetiprotokolli andmeturve. Firma Cisco Systems juhtimisel arendatav andmeturbe standard võrgu- või paketitöötluskihi tasemel. Varem sisestati andmeturve sidemudeli rakenduskihti

Informaatika → Arvutivõrgud
100 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun