kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp? Enesetapp oleks vastuolus Timo paigalejäämise, lahingust mitte põgenemise põhimõttega. Mõrva puhul langeb Timo aga kangelasena, on lõpuni lahingus
seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp? Enesetapp oleks vastuolus Timo paigalejäämise, lahingust mitte põgenemise põhimõttega. Mõrva puhul langeb Timo aga kangelasena, on lõpuni lahingus. Seega on
mägedes") kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp? Enesetapp oleks vastuolus Timo paigalejäämise, lahingust mitte põgenemise põhimõttega. Mõrva puhul langeb Timo aga kangelasena, on lõpuni lahingus
protest, ei saa järelevalveorgan langetada iseseisvalt otsust õigusakti või toimingu seaduslikkuse kohta, vaid ta peab vastava protestiga pöörduma kohtusse. Riiklikku järelevalvet teostatakse esiteks õigusaktide seaduslikkuse üle. Kontroll esineb siin järelkontrollina, s.o. kontrollitakse jõustunud õigusakte. Eriti enam ei kasutata, ainult protestivormi demokraatlikes riikides. Nt. maavanem teostab kontrolli nii üld- kui ka üksikaktide üle. Tal on õigus nõuda kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste jõustunud õigusaktide ärakirju, mis tuleb esitada seitsmendal päeval pärast nõude saamist. Kui maavanem leiab, et volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud
õiguslikku vormi: 1) tehtud otsuste kinnitamise kohustus riiklikku järelevalvet teostava organi poolt (ilma selleta ei ole neil juriidilist jõudu); 2) järelevalveorgani õigus tühistada vastuvõetud otsuseid; 70 3) järelevalveorgani õigus asendada kontrollitavat organit, kui viimane hoidus teatud toimingu sooritamisest, milleks ta oli kohustatud. Kaasajal on enamikes demokraatlikes riikides nimetatud järelevalve õiguslikest vormidest loobutud. Põhiliselt kasutatakse nn. protestivormi, mis tähendab seda, et lõplikult lahendab tekkinud vaidluse kohus. Riiklikku järelevalvet kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste õigusaktide seaduslikkuse üle teostavad Eestis maavanemad. Kontroll esineb siin järelkontrollina, s.o. kontrollitakse jõustunud õigusakte. Maavanem teostab kontrolli nii üld- kui ka üksikaktide üle. Tal on õigus nõuda kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste
õiguslikku vormi: 1) tehtud otsuste kinnitamise kohustus riiklikku järelevalvet teostava organi poolt (ilma selleta ei ole neil juriidilist jõudu); 2) järelevalveorgani õigus tühistada vastuvõetud otsuseid; 70 3) järelevalveorgani õigus asendada kontrollitavat organit, kui viimane hoidus teatud toimingu sooritamisest, milleks ta oli kohustatud. Kaasajal on enamikes demokraatlikes riikides nimetatud järelevalve õiguslikest vormidest loobutud. Põhiliselt kasutatakse nn. protestivormi, mis tähendab seda, et lõplikult lahendab tekkinud vaidluse kohus. Riiklikku järelevalvet kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste õigusaktide seaduslikkuse üle teostavad Eestis maavanemad. Kontroll esineb siin järelkontrollina, s.o. kontrollitakse jõustunud õigusakte. Maavanem teostab kontrolli nii üld- kui ka üksikaktide üle. Tal on õigus nõuda kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste
annaabi.ee 
