vajadused ning alles ülejääk läks liidufondi 8. 40-kiri. Lk. 110-111. Kuidas mõjutas 40-kiri Eesti ühiskondlikke olusid? · võimulolijad suunasid oma jõupingutused kirja koostajate tasalülitamisele ühiskondlikust elust (vallandamised, koondamised, esinemiskeelud) · suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu · venestamispoliitika ENSV-s mõnevõrra pehmenes · süvendas protestimeeleolusid 9. Nõukoguliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned; nende avaldumine ENSV-s. TV lk. 48-50 ül. 1. 1. Majandus tervikuna Omandivorm - kogu maa kuulus riigile, sündvõõrandamine, piirangud Juhtimine - käsumajandus Planeerimine - plaanimajandus, viisaastakud, aasta plaanid, kvartaliplaanid Prioriteedid - majandus oli suunatud teiste piirkondade rahuldamisele, industrialiseerimine, tööstuse eelisarendamine 2. Tööstus
aata sügisel (paljud karistati koolis väljaheitmisega, kuna noored läksid protestimarsile). 1980.aasta sügisel koostas grupp haritlasi ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st", mis adresseeriti keskajalehtede toimetusele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele (keele küsimus, süvenev migratsioon). Rahva hulgas leidi 40 kiri laialdast poolehoidu. See süvendas protestimeeleolusid. Vastupanu ja repressioonid Relvastatud vastupanuliikumine 5 Enamik eestlasi suhtus eitavalt nõukogude võimu taaskehtestamisse, see väljendu nii passiivses kui ka aktiivses vastupanud okupatsioonireziimile. Aastale 1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus metsavendlus. Loodeti, et lääneriigid aitavad Eesti iseseisvust taastada
ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. See kiri oli katse inimlikustada olemasolevat reziimi. Võimulolijad suunas oma jõupingutused mitte ühiskonna pingete leevendamisele, vaid kirja koostajate tasalülitamisele ühiskondlikust elust. Rahva hulgast leidus 40 kiri laialdast poolehoidu. See levis salaja paljundatult käest kätte, süvendades protestimeeleolusid. Kirja avaldamine välismaal suurendas ka muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Igatahes edaspidi venestamispoliitika Eesti NSV-s mõnevõrra pehmenes. 4. Vastupanu ja repressioonid xvi. Relvastatud vastupanuliikumine Nõukogude võimu taaskehtestamisesse suhtus rahvas enamasti eitavalt. Vastupanu uue reziimi vastu oli nii passiivne kui ka aktiivne. Aastatel 1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus metsavendlus
keskajalehtede toimetustele. Kirjale kirjutas alla 40 Eestis tuntud inimest (nt. Kaplinski, Lauristin, Rummo jt.), kes lootsid nii lahendust leida probleemidele, mis valitsesid, nt. keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas jm. Võimud aga plaanisid kirja koostanud inimesed kas vallandada, koondada vms. Rahvas aga pooldas kirja, see levis salaja paljundatuna käest kätte, süvendades protestimeeleolusid. Kirja avaldamine välismaal suurendas ka muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Venestuspoliitika ENSVs pehmenes. *70ndate keskel ei suudetud toetajate vähesuse ja KGB ennetava tegevuse tõttu luua Baltikumis (k.a. Eestis) vabadusvõitlejate organisatsiooni. *Võimuvastaste tegevus muutus elavamaks, peamisteks vahenditeks olid avalikud kirjad ja pöördumised võimuorganitele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning välisriikide valitsustele
needitud kaelarihmade, haaknõelte, lukkude ja kettidega. Lõdvalt rippuv lips, tanksaapad, ebakorrapäraste äärtega T- särgid ja kitsad treeningpüksid olid hiljem malliks ka pärismoele. Punk- look’ i võim endam isele aitasid kaasa plaadiümbrised, plakatid, ansamblite perform ance’id . [A jakiri “N ael” juuli 2000, E esti K unstiakadeem ia – Anne Metsis ] Tuntumaiks punk- rocki esindajaks sai inglise ansam bel “Sex Pistols”. B riti punk koondas endasse vähem varaka noorsoo protestimeeleolusid. See seisnes kõige selle Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 26 eitam ises, m ida im etles “parem publik”. P rotest väljendus ka v älistes tunnustes- riietuses, soengus, atribuutikas, kõnepruugis. Suured plaadifirmad ei tundnud huvi sedalaadi muusika vastu. Valmis olid riskima väikesed , nn. sõltumatud plaadifirmad
annaabi.ee 
