1905. aasta revolutsioon Eesti elu edasiviiv sündmus? 1905. aastal 9. jaanuaril algas revolutsioon Venemaal Peterburis, mille ajendiks oli Verine Pühapäev. Sõdurid avasid tule sealse rahumeelse demonstratsiooni pihta, mille tagajärjel sai surma üle 1000 inimese ja haavata ligikaudu 5000. Seejärel puhkesid protestimeeleavaldused kogu Venemaal ja Eestis, peamiselt Tallinnas. Korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset kokkupõrked politseiga ja muud rahutused. Rahuldused ei piirdunud vaid linnasiseselt, vaid levisid ka väljapoole pealinnast, haarates vabrikutöölisi, ametnikke ja käsitöölisi linnades, tudengeid ja õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke külades. Samaaegselt teravnesid ka võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega,
kiiresti. 24 oktoobril haarasid enamlased võimu ka Tallinnas eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtsinskiga. Kui võim oli üle võetud ka Petrograds, alustasid enamlased kogu Eestis tegelikku võimu ülevõtmist. 15. novembril kuulutas Eesti Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Maapäeva otsused tunnistati sellega seadusteks. Maapäev koosolek saateti küll laiali aga otsused olid selleks ajaks juba tehtud. Enamlased ajasid laiali ka protestimeeleavaldused mujal Eestis ning iseseisvus idee vedaja Jaan Tõnisson saadeti välismaale pagendusse. Eesti iseseisvus mõte hakkas üha suuremat toetust leidma, sellega liitusid ka mõned vasakpoolsed erakonnad. 1918. aasta algul võeti salanõupidamisel vastu otsus Eesti iseseisvuse esimesel võimalusel välja kuulutada. Koostati iseseisvusmanifest ning jaanuari lõpus kiitis Maapäeva vanemate nõukogu selle heaks. 1918. aastal toimusid Asutava Kogu valimised, kus enamlased said
omakasupüüdlikud ja rahva suhtes ükskõiksed bürokraadid. + konfliktid maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid kõige elementaarsemad kodanikuõigused (sõna-, trüki- ja usuvabadus). Kasvas revolutsiooni oht. 1905. AASTA REVOLUTSIOON____________________________________________ Nimetatud revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev (rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril). Seetõttu vallandusid protestimeeleavaldused kogu Venemaal. Protestimine levis ka Tallinnasse: korraldati streike, peeti miitinguid, kokkupõrked politseiga. Rahutused levisid ka Tallinnast kaugemale: ametnikud ja käsitöölised linnades, tudengid ja õpilased koolides, mõisamoonakaid, sulaseid, jne. Samal ajal teravnesid võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid igapäevasteks, hävitati mõisavara, kokkupõrked politsei ja sõjaväega.
Erimeelsused maal baltisaksa mõisnike ja eesti talupoegadd'e vahel. Konfliktid maal maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid kodanikuõigused (sõna-, trüki, usuvabadus jms). Kasvas revolutsiooni oht. Vene-Jaapani sõda (1904-1905) lõppes Venemaa kaotusega. Sõda põhjustas majandusraskusi, eestlased pidi maksma tsaaririigile verekümnist. 1905. aasta revolutsioon Ajendiks Verine Pühapäev rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril. Protestimeeleavaldused Venemaal. Tallinna töölised hakkasid korraldama streike, miitinguid. Rahutused levisid kiiresti Tallinnast väljapoole. Teravnesid võitlusvormid. Majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega. Streigid muutusid peaaegu igapäevaseks. Maal hävitati mõisavara. Sagenesid kokkupõrked sõjaväe ja politseiga. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi rahumeelne palvekirjade esitamine. Korraldati koosolekuid.
annaabi.ee 
