Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"protestikirjad" - 7 õppematerjali

Kodanikuühiskond
10
ppt

Kodanikuühiskond

· mittetulundusühingud (MTÜ) ­ korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne 2001 Eestis 13 666 tk · sihtasutused (SA) ­ millegi konkreetse jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. · seltsingud ­ mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita · Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes ­ vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev Revolutsioon. · Miks peab kodanik olema aktiivne? · asjatundlik vastuvaidlemine ja avalik protest on demokraatias kohustuslik · kodanikel on õigus nõuda, et nende muredega tegeletaks · kodanikel on õigus ise välja pakkuda lahendusi ja ise asju lahendada · paljude murele on kergem tõmmata tähelepanu, kui üksikisiku murele · koos tehes saab tööd jagada ja pakkuda paremaid lahendusi Ülesanne:

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
88 allalaadimist
Eesti erakonnad
2
doc

Eesti erakonnad

PARTEID JA IDEOLOOGIAD EESTIS Praegu eestis koalitsioonis Reform ja IRL, opositsioonis Rohelised, Keskerakond. Eestis on kaks liberaalset erakonda: Kesk ja Reform. Reformierakonna programm: · Kehastab liberaalset (natuke konservatiivide poole kaldunud) maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. · Toetavad proportsionaalset maksusüsteemi, madal tulumaks (lubasid 10%). Proportsionaalne maksusüsteem tähendab seda, et kõik maksavad ühise maksumäära alusel. · Vaba kaubandus. · Riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. · Tasuline haridus, aga tuleb finantseerida õppelaenuga. · Riigi kulud võimalikult väiksed. Isamaa ja Res Publica liidu programm: · Kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga ra...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
142 allalaadimist
Ühiskonna struktuur ja ühiskondlikud suhted
2
doc

Ühiskonna struktuur ja ühiskondlikud suhted

ühistud, liidud). Kodanikualgatuslikke org. on kolme liiki: mittetulundusühing ­ korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne, sihtasutused ­ millegi kongreetse jaoks, nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. Seltsingud ­ mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita. Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes ­ vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, nt Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev rev. Miks peab kodanik olema aktiivne? Asjatundlik vaidlemine ja avalik protest on demo. Kohustuslik, kodanikel on õigus nõuda, et nende muredega tegeltakse, kodanikel on õigus ise välja pakkuda lahendusi ja ise asju lahendada, paljude murele on kergem tõmmata tähelepanu kuii üksikisiku murele, koos tehes saab tööd jagada ja pakkuda paremaid lahendusi. Ühiskonna kihistus: Ühiskond on sots.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
140 allalaadimist
Ajalugu KT 1
2
docx

Ajalugu KT 1

Tsentristid Anarhistid 20 saj töölisliikumiste sarnased maailmavaatelised tunnused: 20.saj algul oli töölisliikumisel selline jõud, mida valitsus ei saanud ignoreerida. *Majanduslikud nõudmised: tööpäeva lühendamine, üürikorterid, haigeraha maksmine *Poliitilised nõudmised: erakonnad, õigused (enda väljendamiseks) *Võitlusvahendid: streik, miitingud, protestikirjad Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem Bulgaaria, Türgi kujunemise lugu: 1: 1879 ­ Kolmikliit sai alguse liidulepingust Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 2: 1882 ühines nendega Itaalia (hiljem lahkub Atlandi poolele). Saksa keiser Wilhelm II loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, mille kohaselt Saksamaa ei tohtinud rünnata Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
20 saj algus ja esimene maailmasõda
6
docx

20.saj algus ja esimene maailmasõda

Liberaalne maailmavaade ja demokraatlik kord on võidukäigul kogu maailmas. Seesmised vastuolud. Tööstuslik pööre oli toonud uue klaasi proletariaadi e palgatööliskonna, kes hakkasid oma õigusi suurendama. 20.saj algul oli töölisliikumisel selline jõud, mida valitsus ei saanud ignoreerida. *Majanduslikud nõudmised: tööpäeva lühendamine, üürikorterid, haigeraha maksmine *Poliitilised nõudmised: erakonnad, õigused (enda väljendamiseks) *Võitlusvahendid: streik, miitingud, protestikirjad 19.saj keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20.saj algul polnud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Neli suunda: 1) Revisionistid- leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada e revideerida ning sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega.

Ajalugu → Ajalugu
65 allalaadimist
Eesti ajalugu-eksami teemad 2012–2013
22
docx

Eesti ajalugu: eksami teemad 2012–2013

vallavanemat, 10 linnakodanluse esindajat, 5 pastorit, 3 rüütelkonna liiget) 12. IV 1918 Liivimaa Maakogu (880 000 eestlast = 13 saadikut; 570 000 lätlast = 10 saadikut; 114 000 sakslast = 34 saadikut). Taotlused: · Baltikumi sõjalise kaitse jätkamine Saksa armee poolt · Saksa valitsuse toetus Venemaast eraldumisele · Saksa valitsuse abi iseseisva Balti riigi loomisel liidus Saksamaaga Negatiivsed tegurid: · Eesti vallavanemad (protestikirjad) · Saksa vasakparteid · liberaalsed baltisakslased · Saksamaa vürstiriigid · Saksa sõjavägi (maa taotlemine kolonistidele) Bresti täienduslepingu järel tekib Balti Hertsogiriigi kava. Mecklenburgi hertsog Adolf-Friedrich. 22. IX 1918 Wilhelm II tunnistab Baltikumi iseseisvaks 3. XI 1918 Maanõukogu istung Riias (riigikorralduse aluste määratlemine) Riigipea hertsog, kahekojaline parlament. 10-liikmeline regentnõukogu: 5

Ajalugu → Eesti ajalugu
10 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

juba aprilli keskel tekitas AV kriisi see, kui ukrainlased hakkasid endale autonoomiat saavutama. Rakendusotsuste vastuvõtmiseni jõuti alles juuni lõpus. Vastutegevust kohtasid eestlased nii siin elavate muulaste kui ka kohalike vasakpoolsete poolt. Jaan Poska poolt tagandatud vanad vene ametnikud pöördusid AV poole kaebekirjaga, kus Poskat süüditstati sepratismis, samal päeval AV otsustas, et edaspidi määratakse Eestimaa kubermangu etteotsa vene rahvusest inimesi. See püstitas aga protestikirjad. Jaan Poska jäi aga endiselt kubermangu komissariks. Probleemid tekkisid, kui hakati tähistama 1. maid - 18. aprilliks Tallinna Nõukogu kavandus suurejoonelise demonstaratsiooni, kus rahvahulk pidi marssima läbi linna, aga vahetult enne otsustas Tallinna Nõukogu, et eestlased sini-must-valget lippu välja ei tohi (teised võisid oma lipud tuua). 05.09.12 Et otsus oli tulnud viimasel hetkel, siis olid olemas ka sini-must-valged. Samas, kuigi lippude rebijateks olid vene madrused, siis

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun