Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega. Saksamaa tõuseb 20 sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: uuenenud tehnoloogia, uued tööstusharud keemia- , auto-, elektroonikatööstus, toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga. Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine, tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud agraarmaa , kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus oli peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel kapitalil. USA: Rikkuste konsentratsioon. USA oli jõudnud maailmas esikohale tööstustoodangu poolest, 20. Sajandi algul kasvas kapitali konsentratsioon. Ettevõtted jagunesid trustideks ja kompaniideks:
maavarasid, kaasaegne sisseseade, pidev odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega Saksamaa tõuseb 20.sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: hiljem toimunud tööstuslik pööre = tehnoloogia uuem, arenevad just uued tööstusharud - keemia-, auto-, elektroonikatööstus), toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine ( kas kolooniatesse või raha lihtsalt tarbiti ära), tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud argaarmaa, kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel (Prantsuse) kapitalil. RIIK MAJANDUS SISEPOLIITIKA VÄLISPOLIITIKA USA 1894
odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega Saksamaa tõuseb 20.sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: hiljem toimunud tööstuslik pööre = tehnoloogia uuem, arenevad just uued tööstusharud - keemia-, auto-, elektroonikatööstus), toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine ( kas kolooniatesse või raha lihtsalt tarbiti ära), tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud argaarmaa, kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel (Prantsuse) kapitalil. SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL(§ 3-5, lk.22-48) Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika:
Kui kaua tuleb säilitada inimelu... ...näiteks apallilist (ajukooretut) elu intensiivmeditsiiniliste võtetega? Vatikani selgitus suretusabi kohta aastast 1980 ja American Medical Association`i avaldused 1973. ja 1986. aastast kõlavad peaaegu ühtmoodi: neis öeldakse, et ravi ei ole enam "mõttekas", kui selleks vajatakse "erakorralisi abinõusid". Singer väidab õigistatult, et "mõttekas" on suunatud oodatavale elukvaliteedile ja "erakorralise" tähendus piirneb "eriti kalli" ja "protektsionismiga". Niimoodi mõistetud eetika tuleks ka pühaduse printsiibist lähtudes hukka mõista. Et aga Singer inimelu lõpetamist ei pea ilmtingimata moraalselt lubamatuks, kui elu taga ei seisa (enam) "isikut", peab pühadusprintsiibi praktiliseks relevantsuseks ometi olema inimese elu piirenguteta tagamine ja seda kõikvõimalike vahenditega, isegi siis, kui pole mingit väljavaadet teadvuse taastamiseks. See ekstreemne seisukoht meditsiini reaalsuses vaevalt kehtib (4., lk 2381).
õigusriigid saavad nüüdisaegsele piiriüleselt võrgustunud ühiskonnale mõju avaldada üksnes siis, kui järgivad rahvusvahelises suhtlemises nii üldist kui ka oma erahuvi.*61 Üldise põhimõttena kõlab see väga veenvalt, kuid kallutab varjama tõsiasja, et kaugel ajahorisondil samastuvad üldhuvid sageli meie isiklike huvidega. Veel üks majanduslik võrdlus: kaupade sisseveo piiramist tavatsetakse põhjendada sooviga tasakaalustada vabakaubandust, millest võidavad kõik riigid, protektsionismiga, millest või- dab oma siseturgu kaitsev riik. Edukas on niisugune strateegia üldiselt aga vaid juhul, kui teised riigid oma siseturgu ei kaitse. Mööndavasti on Saksa Liidukonstitutsioonikohus siiani rohkem haukunud kui hammustanud, kuid veel kord: mis juhtuks, kui kõik liikmesriigid valiksid aktiivse juriidilise protektsionismi tee? Kui mõnda liidu meedet ei saa rakendada ühes riigis, siis ei saa seda enamasti
annaabi.ee 
