tsaari sõdalaste vastu. Mäss langetati suure julmsusega, milles üle 500 eestlase suri. Pätsil oli õnne, et ta ära põgenes, aga teda siiski mõisteti surma. Kuna poliitiline seis Venemaal oli nõtke, ta sai tulla tagasi Eestisse paari aasta pärast ja olla lühema karistuse all. Aga ta siiamaani tegeles enda revolutsiooniliste tegevustega, ja aastal 1918 ta oli üks kolmest mehest, kes teatasid, et Eesti on iseseisev riik. Järgmine Eesti sissetung oli sakslaste poolt, kes tahtsid Saksa protektoraati saksa keisrile, ja jällegi sattus Päts vangi, seekord Poola vangikongi. Lõpuks ta sai tulla tagasi, ja peale Iseseisvussõda võideti aastal 1920, valiti ta noore riigi esimeseks tegevjuhiks. Eesti Iseseisvus Eestlastel polnud ühtegi kogemust isevalitsemises. Nad vaidlesid ja kaklesid omavahel, otsides midagi milles nad kõik saavad nõus olla. Puudus selline põhiseadus ja seal ei olnud sellist asja nagu president. ,,Riigivanem" oli kõige ligedam asi, milles nad kõik nõus olid
a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid Prantsusmaa tõttu jääb leping ära b) 1905 esimene Maroko kriis Saksamaa sekkub Prantsusmaa tegevusse Marokos Maroko jääb iseseisvaks c) 1911 teine Maroko kriis marokolaste ülestõus prantslaste vastu; prantslased okupeerivad Maroko pealinna; Saksa sõjalaevad Maroko rannikul; läbirääkimiste tulemusena tunnustas Saksamaa Prantsusmaa protektoraati Marokos ning Saksamaale anti osa Kongost d) 1912-1913 I Balkani sõda (Türgi kaotab oma Euroopa osa) e) suvel 1913 II Balkani sõda (tüli maade jagamise pärast; Bulgaaria kaotab) f) 1908-1909 Bosnia kriis Austria annekteerib Bosnia ja Hertsogoviina; serbias austeriavastased liikumised; Franz Ferdinard lastakse maha 3. Sarajevo sündmused ja suurriikide reaktsioon 28. juuni 1914 külastas Austria troonipärija Franz ferdinard Sarajevot
sihte ning hankida tulevasele omariiklusele toetust 1918. a jaanuaris Rootsi saabunud Jaan Tõnisson oli esimene välissaadik, kes lõi kontaktid Rootsi ja teiste riikide diplomaatidega (SB, Prantsusmaa ja USA saatkondadega). Stockholmis rajati Rootsi võimude nõusolekul Eesti ajutine saatkond. 10. jaanuar 1918 pöördudid Asutava Kogu Eesti delegaadid Petrogradis Inglise saatkonna poole (Poska). Poska teatas, et Saksamaa pakub Eestile protektoraati, ent Eesti seda ei soovi, vaid tahab ennast iseseisvaks kuulutada, et vältida okupatsiooni. Inglismaalt tuli positiivne vastus ja oli nõus Eestit de facto tunnustama. Samasugusele positsioonile asus ka Prantsusmaa suursaadik, ainult USA ei andnud mingit vastust. Tegelikult oleks pidanud Eesti välisdelegatsiooni juhiks saama J. Vilms, kes suunati märtsis välismaale Eesti diplomaatia juhiks. 27. märtsil asus üle Soome lahe jää teele Stokcholmi.
Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Etioopiast sai Itaalia koloonia. Hukatuslik liit Saksamaaga 1936 Berliin- Rooma telg poliitiline liit Saksamaaga. 1936-39 Itaalia lennuvägi toetas Francot Hispaania kodusõjas 1937 Kominterni-vastane pakt (It+S+Jpn) 1939 Teraspakt Saksamaaga sõjaline liit II maailmasõjas 1939. Itaalia vallutas Albaania. Juunis 1940 kuulutas sõja Prantsusmaale 1940 ründas Kreekat ja Briti protektoraati Egiptust. 1941 kuulutas sõja NSV Liidule, 200 tuh meest idarindele Mussolini kukutamine ja surm 1943 tungisid USA, Briti väed Itaaliasse Kuninga käsul kirjutas Mussolini alla errumineku palvele Pandi koduaresti, ent vabastati Hitleri eriüksuse poolt 1945 tapeti itaalia partisanide poolt Põhja-Itaalias 1946. a rahvahääletusega pagendati kuningas Vittorio Emmanuele III Itaaliast. Hitleri võimuletulek, sise- ja välispoliitika Saksa Vabariik 1920.a
annekteerib endaga Bosnia-Herzegoviina. See ei meeldinud Serbiale. Kuna Venemaa toetas Serbiat, siis tervanesid vastuolud Austria-Ungari ja Venemaa vahel. Balkanil tekkis jällegi sõjaoht. 2.3.3 II MAROKO KRIIS 1911 "PANTRI HÜPPE" Maroko pealinna Fessi ümbruses puhkes ülestõus. Prantsuse väed okupeerisid linna. Saksamaa saatis Agadiri sadamassesõjalaeva "Panter." (suurtükki paadi) Tekkis otsene sõja oht. Läbirääkimistel lepiti kokku: Saksamaa tunnustab Prantsusmaa protektoraati Maroko üle. Saksamaa sai tükki Prantsuse Kongo kolooniast, mis oli soo ja mets. 2.3.4 TRIPOLITAANIA SÕDA 1911-1912 Itaalia ja Türgi Osmani Impeerium sõdisid Liibüa pärast. Türgit nimetati euroopa haigeks meheks, sest võimsast riigist oli alles jäänud ainult halvasti kaitstud impeerium. Itaalia sai endale Liibüa. 10 2.3.5 I BALKANI SÕDA 1912-1913 Türgi vastu võitlesid Serbia, Kreeka, Bulgaaria, Monte Negro
annaabi.ee 
