Munavalge side Läbib keereldes munavalget Hoiab munarebu muna keskel Õhuruum Tekib muna sisemuse jahtumisel ja kokkutõmbumumisel peale munemist. Suureneb vastavalt muna vanusele. Koore membraan Koosneb kahest osast- sisemine ja välimine membraan. Kaitsevad munavalget bakterite vastu. Mõlema membraani vahele tekibki õhuruum. Munavalge vedelkiht Koorele kõige lähemal. Ümbritseb munavalget vedela kihina, on märk kvaliteetsest munast. Munavalge tihekiht Muna põhiline proteiiniallikas. Munade säilitamine Kanamunad toidulaual * Kanamunad on inimese toidulaual põhjendatult tähtsal kohal, sest nende toiteväärtus on suur: nad sisaldavad keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 0,5 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kalkuni-, pardi- ja hanemunade koostis on ligikaudu samasugune. Kuigi muna seedub ja omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju
Kõik ensüümid on mikrobiaalset päritolu! Jämesoole näärmed toodavad veidi mutsiini ja HCO3 (kaitsevad epiteeli ja neutraliseerivad org. happeid, mida moodustatakse). Väike jämesool – toitainete fermetatsioonist saadav energia ei ole põhiline – karnivoorid. Keskmine jämesool on seal ja ruminantidel. Ruminantidel toimub fermentatsioon peamisel retikuloruumenis ja libedikus need mikroorganismid tapetakse. Peensooles need mikroorganismid seeditakse (oluline proteiiniallikas). Jämesoole mikroorganismid eritatakse roojaga välja (neid ei seedita). Keskkond on jämesooles, võrkmikus ja vatsas anaeroobne – mikroobid fermenteerivad SV VFA-ks. VFA-d tulevad mikroorganismidest välja ja saavad imenduda (just rasvad). Kõik eesmaos tekkinud VFA-d imenduvad peensooles, kuid osa jämesoole VFA eritatakse roojaga. Tekib ka gaase CO2 ja CH4 (metaan) – tekivad umbsooles ja käärsooles. Peristaltika juhib neid pärasoolde, kus nad välja puuksutatakse.
Munad on ka kalamaitselised. Nende munad ei haise, kui neile ei anta TMA-d sisaldavat sööta (nt rapsiseemned). Kesk- Euroopas kasutatakse palju. 10% pruunidest munejatest esineb FMO3- geeni defekt ja nende munad haisevad, kui rapsiseemneid anda. Olemas on geenitest, mille abil saab tuvastada defektse geeni kandjaid. Aretusest on hakatud välja jätma defektse geeni kandjaid, et saada FMO3 defektivabu pruune liine. Rapsiseemnetes on nt sinapiin. Rapsiseemned on hea, kergesti seeditav proteiiniallikas, esineb palju toorkiudu. Kalaõlis on kõrge TMA tase. Lisaks tanniinid (linaseemnetest) ja glükosinolaadid deaktiveerivad TMA oksüdaasi. Söödakulusid saab kokku hoida, kui kasutada FMO3 defektivabu kanu. Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu.
ainevahetust, kuulub närvirakkude koostisse. Ühes munakollases aga on ka 200mg kolesterooli, mistõttu mune ei või üleliia süüa. Hästi omastatakse pehmet muna (kel on kalduvus tüsedusele, eelistagu kõvakskeedetud muna). Ühes 40grammises kanamunas on 63 kcal energiat. Munavalge Munavalge sisaldab 10,1% proteiini, mis moodustab 89% energiast. Proteiini amiinohappe sisaldus ja osakaal näitavad, et valguproteiin on tervisliku toitumise seisukohalt tähtis proteiiniallikas. Munavalge süsivesikute osatähtsus energiaallikana on väiksem (11%). Suurem osa süsivesikutest eemaldatakse munavalgest alati enne kuivatusprotsessi, kas bakteritega, ensüümide või pärmiga. Süsivesikute eemaldamise põhjuseks enne kuivatamist on nn. Maillardi reaktsiooni oht, mis tähendab, et kui süsivesikuid ei eemaldata enne kuivatamist, siis võib toode muutuda rohkem või vähem pruuniks ning lahustumatuks kuivatamise ja ladustamise ajal. Munavalges ei ole tavaliselt rasva
Kuivatamistemperatuur tuleb hoida madal · Seemnete lõppniiskus on 7...9%, mida ei või alandada alla 6% 35. Eeterõlikultuurid -Tähtsamad on teekummel, piparmünt, köömen ja koriander ja aniis. -Eeterlikke õlisid saadakse viljadest (köömen ja aniis) , seemnetest ( sinep), lehtedest (piparmünt) ja õitest (roos) 36. Heintaimede liigid, jaotamine kasvukiiruse ja kasutamise järgi, nende kasvatamise iseärasused ja võimalused Liigid Liblikõieliste heintaimede tähtsus · On proteiiniallikas loomade söödaratsioonis · On mullastruktuuri parandajad · Rikastavad mulda lämmastikuga · On väga head eelviljad järgmistele kultuuridele Kõrreliste heintaimede tähtsus · Moodustavad põhiosa meie niitude ja karjamaade segudes · On põhisööt ja toitaineteallikas loomadele · Neil on suur võrsumisvõime, hea ädalakasv, hea söödavus ja suur saagivõime · Nende kestus heintaimikus on pikk · Nende puudus: madal valgusisaldus ja suur lämmastikväetise vajadus Valmimise järgi
annaabi.ee 
