kinni neid aktiveerides. Veel on liigispetsiifiline bindiin. Kuidas hoitakse ära polüspermia - kiire ja aeglane blokk (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon). Kiire blokaad toimub munaraku membraani elektrilise potentsiaali muutmisega (-70mV -> +20mV). Sperm saab munarakuga liituda aga ainult -70mV juures. Toimub kiiresti, aga on lühiajaline. Aeglane blokaad toimub kortikaalreaktsiooni abil: kortikaalgraanulid vabastavad oma sisu, mis liigub perivitelliinruumi. Proteasoomid lõikavad vitellinkesta ja raku- membraani omavahel lahti, vahe suureneb ja tekib viljastumiskest, millest spermid läbi ei pääse. Kehasisene viljastumine. Kuidas sperm jõuab munarakuni ja kus toimub viljastumine (lihaskestad, termotaksis, kemotaksis, munajuha isthmus e. kitsus, munajuha ampull). Sisemisel viljastamisel purskub seemnevedelik tuppe. Spermid tungivad lihasjõul emakakaelast munajuhasse, kus ampullis ootab munarakk. Munajuha ampull on koht, kus munarakk ja sperm kohtuvad
161. Kuidas toimite, kui tahate näha ühe spetsiifilise valgu lokalisatsiooni rakus? 162. Mille poolest erineb uuritavast objektist tavalise fluorestsentsmikroskoobi abil saadav kujutis konfokaalse fluorestsentsmikroskoobi abil saadavast kujutisest? 163. Kuidas tuleb uuritavat preparaati töödelda, et see oleks vaadeldav skanneeriva elektronmikroskoobiga? 164. Milliste meetoditega on võimalik apoptoosi näidata. Peroksüsoomid, lüsosoomid, proteasoomid 165. Lüsosoomide struktuur, suurus, ehitus, toimuvad protsessid Lüsosoomid on loomarakkudes üheks piirkonnaks, kus toimub kõige erinevamate ühendite lagundamine. Lüsosoomidesse liiguvad ja lagundatakse seal ka endotsütoosi ja fagotsütoosi teel rakkudesse sattuvad ühendid ja organismid, aga samuti teatud ERst punguvates vesiikulites olevad ained. Lüsosoomid on seotud ka vananenud ja mittefunktsioneerivate organellide lagundamisega.
lameda, kuubilise või prismaatilise kujuga sõltuvalt ülesandest Organellid jaotatakse membraanseteks ja mittemembraanseteks Membraansed: lamellooskompleks e Golgi kompleks, sileda- ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum (tsütoplasmavõrgustik), lüsosoomid, peroksüsoomid, endo- ja eksosoomid, mitokondrid Mittemembraansed: fibrillaarsed organellid, mikrofilamendid, mikrotuubulid, granulaarsed organellid, ribosoomid, proteasoomid RAKU SISALDISED E INKLUSIOONID Rakusisaldisteks e inklusioonideks nimetatakse raku tsütoplasmas esinevaid aineid, millised ei ole tingimata vajalikud raku elutegevuseks, tekivad raku metaboolse tegevuse tulemusena, ei esine kõikides rakkudes Rakusisaldiste hulk ja vahekord rakus on muutuv, inklusioonid jagunevad: Troofilisteks – glükogeen või rasv
Kui reaksioonikeskkonda lisada radioaktiivse või fluorestsentsmärgistusega nukleotiide, siis sisestuvad need märgistatud nukleotiidid sünteesitavasse DNA-sse. 2. Normaalsetes rakkudes on plasmamembraan ebasümmeetriline fosfolipiidide suhtes. Fosfatidüülseriin eksponeerub ka membraani tsütoplasmaatilises pooles. Apoptootilises rakus fosfatidüülseriin eksponeerub ka memrbaani ekstratsellulaarsel Peroksüsoomid, lüsosoomid, proteasoomid Lüsosoomide struktuur, suurus, ehitus, toimuvad protsessid Ühe membraanikihiga ümbritsetud organellid Diameeter : 0.2-0.5 mikromeetrit Luumeni pH on happeline (4-4,5). Happelise pH tagab V-tüüpi H/ATPaas lüsosoomide membraanis, pumbates prootoneid tsütoplasmast lüsosoomi. Lüsosoomid on loomarakkudes üheks piirkonnaks, kus toimub kõige erinevamate ühendite lagundamine. Lüsosoomidesse liiguvad ja lagundatakse seal ka endotsütoosi ja fagotsütoosi teel
Kui reaksioonikeskkonda lisada radioaktiivse või fluorestsentsmärgistusega nukleotiide, siis sisestuvad need märgistatud nukleotiidid sünteesitavasse DNA- sse. 2. Normaalsetes rakkudes on plasmamembraan ebasümmeetriline fosfolipiidide suhtes. Fosfatidüülseriin eksponeerub ka membraani tsütoplasmaatilises pooles. Apoptootilises rakus fosfatidüülseriin eksponeerub ka memrbaani ekstratsellulaarsel Peroksüsoomid, lüsosoomid, proteasoomid Lüsosoomide struktuur, suurus, ehitus, toimuvad protsessid Ühe membraanikihiga ümbritsetud organellid Diameeter : 0.2-0.5 mikromeetrit Luumeni pH on happeline (4-4,5). Happelise pH tagab V-tüüpi H/ATPaas lüsosoomide membraanis, pumbates prootoneid tsütoplasmast lüsosoomi. Lüsosoomid on loomarakkudes üheks piirkonnaks, kus toimub kõige erinevamate ühendite lagundamine. Lüsosoomidesse liiguvad ja lagundatakse seal ka endotsütoosi ja fagotsütoosi teel rakkudesse sattuvad ühendid ja
Furthermore, careful inspection of histological samples to detect these changes is very time consuming.Electron microscopy can also be used in detecting apoptosis. In some respects it has been considered as the most convincing method for accurate identification of apoptosis (Kerr et al. 1994). However, for obvious reasons electron microscopy is the least feasible method for analysis of clinical samples. Peroksüsoomid, lüsosoomid, proteasoomid 1.)Lüsosoomide struktuur, suurus, ehitus, toimuvad protsessid: Lüsosoomid on loomarakkudes üheks piirkonnaks, kus toimub kõige erinevamate ühendite lagundamine. Lüsosoomidesse liiguvad ja lagundatakse seal ka endotsütoosi ja fagotsütoosi teel rakkudesse sattuvad ühendid ja organismid, aga samuti teatud ERst punguvates vesiikulites olevad ained. Lüsosoomid on seotud ka vananenud ja mittefunktsioneerivate organellide lagundamisega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
