Nad toodavad õhulämmastikust ammoniaaki (N2 + 3H2 2NH3), kasutades selleks dinitrogeenreduktaasi ja nitrogenaasi, mida sünteesitakse nif geenidelt. Mügarbakteritega on sümbioosis enamus liblikõielisi taimi. Ainult 12% liblikõieliste liikidest on ilma mügrabakteriteta. Teine võimalus lämmastikku siduda on aktinoriisaga, mille moodustab bakter Frankia sp. koos taimejuurtega. Umbes 200 taimeliiki moodustavad aktinoriisat Rhamnales, Proteales, Rosales, Casuarinales, Myricales, Fagales, Ranunculales (nt porss ja lepp). Umbes 150 maismaa taimeliiki elavad sümbioosis sinivetikatega, mis asuvad lehetippudes või varres. Näited: läbi sambla-palm Weffia regia +epifüütne sammal+sinivetikas. Palmlehikulistel on juuremügarad sinivetikatega. Pleurozium schreberi ja Hylocomnium splendens- nende lehtedes on sinivetikad, mis seovad boreaalses metsas 20kg N/aha lämmastikku. 10-30% fotosünteesi produktidest kasutavad juuremügarad ära.
Fumaria officinalis h.punand o Corydalis lõokannus (suurim perekond) Corydalis solida h. Lõokannus o Unimagun (Papaver somniferum) on oopiumi, mis on kogutud ja kuivatatud piimmahl, tooraineks. Oopium sisaldab umbes 25 erinevat alkaloidi (morfiin, kodeiini, tebaiin, papaveriin jt.) Mooniseemned ei ole mürgiseid, neid kasutatakse pagaritööstuses Selts Proteales prootealaadsed (õied kolmetised, tolmukad ja emakad asetsevad spiraalselt) Sug Proteaceae prootealised o p. Platanus plaatan o p. Protea o p. Banksia o p. Macadamia Macadamia integrifolia tervelehine makadaamia Sug Nelumbonaceae lootoselased o P. Nelumbo lootos Tolmutera ehitus (kolmekaviline lootosel ja ühe kaviga vesiroosilistel)
tunnus (on ka erandeid) -- Õiekate eristunud tupp- ja kroonlehtedeks – kaheli õiekate See tunnus ühendab enamikku päriskaheidulehelisi -- Lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed (mõnedel asteriididel siiski teistsugused plaadid) Fülogeneesipuul harunevad sugukonnad sugukondade rühmadesse, millest olulisimad on rosiidid ja asteriidid 40. Seltsid tulikalaadsed, prootealaadsed, nelgilaadsed, kivirikulaadsed ja nende sugukonnad Selts prootealaadsed (Proteales) Seltsi põhilised sugukonnad, prootealised ja lootoselised, on morfoloogiliselt väga erinevad, molekulaartunnused aga panevad nad ühte seltsi. Problemaatilise asetusega on sug. plaatanilised Sugukond lootoselised (Nelumbonaceae) Lootose (Nelumbo) perekond kuulus varem vesiroosiliste hulka, aga molekulaartunnused ja tolmutera ehitus (kolmeavaline lootosel ja üheavaline vesiroosil) - asetavad lootose omaette sugukonda, samuti on neil väga erinev levila
Selts tulikalaadsed – Ranunculales rohttaimed, sisaldavad mürgiseid alkaloide (berberiin) liht ja liitlehed, lehed sageli lõhestunud Õieosasid varieeruv arv, asetsevad spiraalselt.Tolmukaid palju, viljalehti mitu, seemnes väike embrüo ja rohkesti toitekudet.Päriskaheiduleheliste basaalseim rühm. Peamised sugukonnad on tulikalised Ranunculaceae magunalised Papaveraceae kukerpuulised Berberidaceae ja mõned pisikesed sugukonnad Levinud peamiselt põhjapoolkeral Selts prootealaadsed ( Proteales ) Seltsi põhilised sugukonnad, prootealised ja lootoselised, on morfoloogiliselt väga erinevad, molekulaartunnused aga panevad nad ühte seltsi. Problemaatilise asetusega on sug. plaatanilised Sugukond lootoselised ( Nelumbonaceae ) Lootose ( Nelumbo ) perekond kuulus varem vesiroosiliste hulka, aga molekulaartunnused ja tolmutera ehitus (kolmeavaline lootosel ja üheavaline vesiroosil) asetavad lootose omaette sugukonda, samuti on neil väga erinev levila
annaabi.ee 
