(Mr > 10000), samuti inaktiveerib TKÄ ensüümi ning peatab edasise hüdrolüüsi toimumise. Sademe eraldamise järel lahusesse jäävate vabade aminohapete ja madalmolekulaarsete peptiidide kontsentratsioon määratakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel spektrofotomeetriliselt (väljendatakse türosiini kontsentratsioonina mg/ml või µmol/ml) Töö käik Uuritavaks proteaasiks oli esperaas. Sellest valmistati töölahus kontsentratsiooniga 3-4 mg/ml. Analüütilistel kaaludel kaaluti 0,0203 g tahket ensüümpreparaati, viidi see gradueeritud katseklaasi, lisati puhverlahus (5 ml) ning segati klaaspulgaga, kuni ensüüm oli lahustunud. 50 ml katseklaasi pipeteeriti 25 ml 2% kaseiini lahust, katseklaas suleti korgiga ning asetati vesitermostaati 30 °C juurde 5-10 minutiks. 1
Kuna hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav, siis ongi üldlevinud, et proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide, st aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Töö käik: Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. 1. Uuritavaks proteaasiks on alkalaas, millest ma valmistasin 5ml lahust kontsentratsiooniga 1,5 mg/ml. 2. Võtsin 25 ml mahuga suure katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 ml 2%-list kaseiinilahust, mille pH on reguleeritud ensüümile sobivale väärtusele. Klaasi katsin korgiga ja asetasin vesitermostaati 30 °C juurde umbes 510 minutiks 3. Võtsin 4 kuiva normaalmõõdus (20 ml) katseklaasi ja nummerdasin. Igaühte pipeteerisin 3 ml 5%-list TKÄ lahust 4
hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s) reaktsioonisegu (substraat+ensüüm) üldmaht (ml) valmistatud alkalaasilahuse üldmaht (ml) 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus (3 ml 6 ml, seega L=2) alkalaasi maht hüdrolüüsisegus (ml) g alkalaasi graanulite kaalutis (g) 181 türosiini molekulmass Leian alkalaasi proteolüütilise aktiivsuse A (kat/g): 3.2.3 Kokkuvõte ja järeldused Uuritavaks proteaasiks oli alkalaas, mille aktiivsuseks 30°C ja 8,4 pH väärtuse juures oli 3,12 . Kuna proovid on reaktsioonisegust võetud kaseiini hüdrolüüsi protsessi algfaasis, mil produktide kontsentratsiooni ja aja vahel valitseb lineaarne sõltuvus, siis peavad kõik neli punkti katse korrektse läbiviimise puhul langema sirgel. Sirge ei läbi koordinaatide alguspunkti, sest kaseiin sisaldab vähesel määral TKÄ-ga mittesadenevaid komponente ja seetõttu ka 0-proov sisaldab veidi türosiini
LIISI KINK 3 VIROLOOGIA Genoomi komponent A kodeerib polüproteiini, mis lõigatakse kiiresti VP2a- (VP2 eelvalk, 50 kDa), VP4- ja VP3-valkudeks. Viiruse proteaasiks on VP4, kuid on tõenäoline, et VP2a lõplikuks protsessinguks (VP2 moodustumine, toimub vahetult enne virionide moodustumist või juba moodustunud virionides) on vajalik ka raku proteaaside osalus. Replikatsioon toimub arvatavasti moodustunud subviraalsetes partiklites. On oletatud, et VP1 võib toimida negatiivsete RNA ahelate sünteesil praimerina. 2. SUGUKOND PARTITIVIRIDAE Vaatamata väga laiale levikule avastati esimene krüptoviirus (beet cryptic virus (BCV)) alles 1969 aastal
annaabi.ee 
