võrdlustarind: Nt Meri, must kui öö. Naeratus, särav kui päike.) - - (3 Asesõnad (asesõna asendab juba nimetatud asju, olendeid nähtusi Asesõnad on sõnad, mis asendavad lauses isikuid, asju, omadusi väljendavaid sõnu: Nt mina, sina, tema, igaüks, keegi. Õpi asesõnu https://learningapps.org/3010786 (Arvsõnad (arvsõnad (näitab nimetatud asjade olendite, nähtuste arvu)) ja asesõnad) Asesõnad jagunevad selle alusel, mis sõnaliigi asemel neid kasutatakse 1)prosubstantiivid: mina, sina, tema, igaüks, keegi (viitavad isikutele, esemetele, nähtustele); 2) proadjektiivid: oma, see, too, sama, selline, säärane (viitavad omadustele); 3) pronumeraalid: mitu, mitmes, mitmendik, mõni, paljud (viitavad hulgale)).
Vastandus toimub sisu homogeensuse alusel homogeense sisuga on jaotatavad ja mittehomogeense sisuga jaotamatud sõnad. Neid on nimetatud ka aine- ja asjasõnadeks. Asesõnad Asesõnad jaotatakse kolme leeri: iseseisvad, suffiksiga ning otsene. Nendest tuletatakse veel kaudne ning possessiv. Iseseisvaid asesõnu kasutatakse rõhu tekitamiseks. Joonis: asesõnad shilha keeles Eesti keeles jaotatakse asesõnad selle alusel, mis sõna nad asendavad. Prosubstantiivid viitavad esemetele, isikutele ja nähtustele nt mina, sina, tema, igaüks. Proadjektiivid viitavad omadustele nt selline, säärane, too. Pronumeraalid viitab hulgale nt mitu, mitmes. Verbid Shilha verbid on on kombinatsioon PNG afiksist. Verbid jaotatakse kolmeks: imperatiivid, indikatiivid ja subjektsioonid. Verbidel esinevad käänded ja pöörded. Käändeid on neli. Imperatiivid on markeerimata ning ainsuses, markeeritud pannakse mitmusesse sooliselt.
nimetavas käändes, siis põhiarvsõna (v.a üks) laiend on osastavas käändes, aga teiste käänete korral laiend ühildub põhiarvsõnaga. Vrd Toas viibis kolm inimest. Kolmele inimesele siin ruumi ei jätku. 8. Asesõnad ehk pronoomenid Asesõnad on iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus. Kuna asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõna, siis nad jaotatakse nii: a) asenimisõnad ehk prosubstantiivid, nt mina, tema, kes; b) aseomadussõnad ehk proadjektiivid, nt niisugune, missugune, iga, ja c) asearvsõnadeks ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes- setmes, mitmendik. See jaotus pole range, sest üks ja seesama asesõna, võib kord asendada nimisõna, kord omadussõna. 9. Tegusõnad ehk verbid Tegusõnad on tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena.
käändes, siis põhiarvsõna (v.a üks) laiend on osastavas käändes, aga teiste käänete korral laiend ühildub põhiarvsõnaga. Vrd Toas viibis kolm inimest. Kolmele inimesele siin ruumi ei jätku. 8. Asesõna e pronoomen, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Asesõnad on iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus. Kuna asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõna, siis nad jaotatakse nii: a) asenimisõnad ehk prosubstantiivid, nt mina, tema, kes; b) aseomadussõnad ehk proadjektiivid, nt niisugune, missugune, iga, ja c) asearvsõnadeks ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mitmendik. See jaotus pole range, sest üks ja seesama asesõna, võib kord asendada nimisõna, kord omadussõna. Asemäärsõnade liigitus konteksti alusel: 1)isikulised (personaalpronoomenid) mina, sina, tema jne.
ja laiendiks põhiarvsõna, nt kahele poisile, kahest poisist. 9. Asesõna e pronoomen - Asesõnad osutavad olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad. Konkreetse tähenduse saavad sellised sõnad alles kontekstis. Tegemist on väga vana sõnaliigiga, mis on olemas olnud juba uurali algkeeles. Jagunevad selle alusel, mis sõnaliigi asemel neid kasutatakse: 1) prosubstantiivid: mina, sina, tema, igaüks, keegi (viitavad isikutele, esemetele, nähtustele); 2) proadjektiivid: oma, see, too, sama, selline, säärane (viitavasd omadustele); 3) pronumeraalid: mitu, mitmes, mitmendik, mõni, paljud (viitavad hulgale). 7 Selle sõnaliigi puhul on oluline sellesse kuuluvate üksuste tähenduslik abstraktsus. Tähenduse järgi jagatakse pronoomeneid: 1
annaabi.ee 
